• OMX Baltic0,15%300,13
  • OMX Riga0,05%863,97
  • OMX Tallinn0,11%1 963,72
  • OMX Vilnius0,15%1 167,52
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,13%8 425,92
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,37
  • OMX Baltic0,15%300,13
  • OMX Riga0,05%863,97
  • OMX Tallinn0,11%1 963,72
  • OMX Vilnius0,15%1 167,52
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,13%8 425,92
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,37
  • 28.08.08, 21:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsut: linnaosad aitavad demokraatlikult valitseda

Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Toomas Vitsut tähtsustab linnaosasid demokraatliku elukorralduse alusena.
Kõneldes täna Tallinna linnaosade moodustamise 15. aastapäevale pühendatud linnavolikogu erakorralisel istungil, rõhutas Vitsut osalusdemokraatia arendamise tähtsust, teatas erakond. Ta polemiseeris nendega, kes peavad vajalikuks erinevate esinduskogude rolli suurendamist. Hoopis rohkem tuleks ta sõnul hoolida Eesti elanike üha tugevnevast soovist ise oma elu kujundada. „Linnavõimu tsentraliseeritus oleks tänasel päeval kaasa toonud veelgi sügavamad probleemid rahva võõrandumisega võimust ning vähendanud võimalusi oma elu korraldamisel Eesti riigis kaasa rääkida,” ütles Vitsut.
Rääkides haldusmuudatuste majanduslikust efektist, tõi volikogu esimees võrdlusandmeid valitsemiskulude kohta Tallinnas ja teistes omavalitsustes: „Tallinn on küll Eesti suurim omavalitsus, aga üldvalitsemiskulude poolest oleme keskmisel tasemel: Tallinnal osakaal kuludest 12,7%, Eestis keskmiselt 13,1%, kusjuures suuremad üldvalitsemiskulud on ligi sajakonnas omavalitsuses, sh näiteks Kuressaares ja Viimsis.”
Ühtlasi märkis Vitsut, et alates aastatest 1996/97 on linnaosavalitsuste koosseisu kärpimine poole võrra vähendanud ka valitsemiskulu. Samas ei saa tema hinnangul seostada omavalitsuse toimimise edukust inimeste arvel kokkuhoidmise ja rahanumbritega, sest tegu pole äriühinguga.
„Tulude ja kulude tasakaal ning jätkusuutlik arenguperspektiiv on piisav omavalitsuse majandusliku arengu positiivseks hindamisel,” sõnas Vitsut. „Teine oluline kriteerium on sotsiaalne areng ja suutlikkus vajalikke teenuseid osutada. Seda on aga hoopis keerulisem hinnata ning ilmselt on siin ainuke kriteerium omavalitsuse territooriumil elavate inimeste rahulolu.”
Vitsut puudutas ka volikogu saalis ja meedias kõlanud halvustavaid märkusi mõne linnaosa ja selle elanike aadressil. „Mille poolest on näiteks Lasnamäel elavad valijad halvemad kui Nõmme valijad?” küsis ta. „Ma saan aru, et põhjuseks on suhtumine Keskerakonna edusse Tallinnas, aga see ei õigusta inimeste ja nende valikute halvustamist kuni kohatise rassistliku suhtumiseni välja. Suhtun lugupidavalt kõikidesse tallinlastesse, sõltumata sellest, kas nad andsid hääle mulle või valisid IRLi. Samasugust suhtumist ootaks ka teistelt rahvaesindajatelt.”
Vitsut kummutas müüdi, nagu oleks tema kodupartei valimistel edukas ainult paaris linnaosas, sest tema sõnul saatis Keskerakonda valimisedu kogu Tallinnas ja teistest erakondadest enam mandaate võeti kuues linnaosas.
Kokkuvõttes leidis linnavolikogu esimees, et Eesti areng on jõudnud pöördepunkti, kus tuleb teha põhimõttelisi otsuseid. „Kas anda inimestele suuremad võimalused otsuste tegemisel osaleda ning kas jätkata rahvuspopulistliku pealiiniga või märgata ka Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi?” nimetas Vitsut peamisi vastust ootavaid küsimusi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele