Euroopa Liit hoiatas Venemaad

Mis siis otsustati. Otsustati, et tuleval esmaspäeval, 8. septembril, sõidavad Moskvasse praeguse eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana, et Venemaa seisukohtadesse selgust tuua ja nõuda kuuepunktise rahuplaani täitmist. Nii pole konkreetsemaid samme Euroopa Liidu poolt Venemaal oodata enne 14. novembril Nice’is toimuvat ELi ja Venemaa tippkohtumist.

Eile otsustasid ELi valitsusjuhid, et nõuavad Venemaalt Gruusiast vägede tagasi tõmbamist sõjalise konflikti eelsetele positsioonidele. Kuni seda pole tehtud, ei saa jätkuda ELi ja Venemaa kõnelused uue partnerlusleppe sõlmimise üle, mille järgmine voor pidi toimuma 15. septembril. Samas võib see soodne olla just Venemaale, võimaldades energia ja äritehingutes ELi liikmesriike üksteise vastu välja mängida.

Kohtumise kommünikee märgib, et ELi ja Venemaa suhted on „jõudnud teelahkmele“.

„Küsimus on selles, mida Venemaa tahab,“ ütles Sarkozy pärast tippkohtumist. Sarkozy sõnul on nüüd Moskva otsustada, kas jääda poliitilisse isolatsiooni või viia väed välja ja jätkata liiduga partnerluskõnelusi. Samasuguse retoorikaga vastas Venemaa – Euroopa Liidul on aeg otsustada, millised on liidu enda huvid Venemaaga suhtlemisel. Gruusias on Venemaa ilmne eesmärk president Mihhail Saakašvili kukutamine, nagu väljendas esmaspäeval välisminister Sergei Lavrov.

Venemaa tarnib 40% ELi imporditud gaasist ja kolmandiku naftast ning on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner. See annab Venemaale tugeva hoova ajal, mil Euroopa majandus vangub majanduslanguse äärel.

Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneri sõnul ei ole realistlik Venemaaga konfrontatsiooni minna. Selle asemel tuleb dialoogi otsida. „Me ei saa käituda USA administratsiooni huvides, mis on peagi ametist lahkumas, ega lähtuda endiste kommunismileeri riikide kannatamatusest, olgugi õigustatust,“ tsiteeris ministrit Wall Street Journal.

„Mida peale retoorika Euroopal pakkuda ongi,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg George Friedman, geopoliitilisi riske analüüsiva USA mõttekoja Stratfor juht. „Millised diplomaatilised initsiatiivid oleksidki mõeldavad grupi eurooplastega, kelle esmane eesmärk on konfrontatsiooni vältida?“

Venemaa on huvitatud, et Euroopa Liit distantseeriks end USA karmimast hoiakust Gruusia sündmuste üle.

„Ühtne lääs, mis oli olemas külma sõja päevil, on minevik, mis enam ei kordu,“ ütles Venemaa välispoliitika ajakirja Russia in Global Affairs toimetaja Fjodor Lukjanov ajalehele WSJ. Venemaa mõjusfääride taastamise kohta arvas ta, et „teatud tingimustel võib Euroopa sellega nõustuda, USA aga mitte“.

USA asepresident Dick Cheney asub täna teele, et külastada Aserbaidžaani ja Gruusiat, mis on olulised riigid energiakoridori jaoks, mis tooks Kaspia mere naftat ja gaasi läände Venemaad läbimata. Samuti külastab Cheney Ukrainat.

Gruusia abistamiseks lubasid ELi riigid eile kokku kutsuda doonorite konverentsi ning arutada Gruusiaga vabakaubandus- ja viisalihtsustusleppeid.