Humana Eesti oli üks kahest ettevõttest,
kes annetas Gruusiasse saadetava humanitaarabi tasuta. Nende panuseks oli üle
ühe tonni lasteriideid.
“Jah, loomulikult andsime tasuta,“ vastas Humana Eesti juht Eve Piibeleht küsimusele, kas tema ettevõte annetas abi Gruusiasse tasuta. „Meil ei tulnud välisministeeriumiga raha teema jutukski,“ lausus Piibeleht ning lisas, et välisministeerium neile raha ei pakkunud ka. „Meie ütlesime kohe, et anname tasuta,“ märkis Piibeleht.
Humana juhi sõnul on ettevõtete annetuste teema Eestis aga keeruline. “Ettevõtete jaoks on see annetuste teema Eesti keeruline, sest Eesti vabariigis maksustatakse kõik sellised humanitaarabi annetused nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. See võib olla üks põhjus, miks välisministeerium nende eest ettevõtetele raha maksis,“ lausus Piibeleht.
Humana Eestile läksid annetatud lasteriideid maksma veidi üle 40 000 krooni. „Meie jaoks on see põhikirjaline tegevus ja me maksame selle pealt pidevalt ka makse. Samamoodi tasume makse oma Aafrika annetuste pealt, meie puhul ei tulnud kõne allagi selle eest raha küsida,“ lisas ettevõtte juht.
Kas ka teised ettevõtted oleksid pidanud annetama tasuta? „Ma ei oska seda öelda, meie jutt välisministeeriumiga oli konkreetne, et anname riided tasuta. Eks iga ettevõte teab lõppude lõpuks ise, mida ta teha saab. Kedagi ei saa kohustada annetama, seda enam, et Eesti riigis on sellised seadused abimaksustamise suhtes. Kui heategevuseks annetamine läheb ettevõttele maksma kahekordse hinna, ei saa keegi ettevõtet sundida heategevust tegema,“ märkis Piibeleht, lisades, et ilmselt ettevõtted käitusid vastavalt oma rahakotile ja südametunnistusele.
Teine tasuta annetaja oli ettevõte Chemi-Pharm, kes annetas 430 kg desinfitseerimisvahendid.