Võimalik, et elu algmaterjal sattus Maale
mõne kauge tähe pealt.
Varasemad uurimused on välistanud võimaluse, et elu algmaterjali liikumine tähtedevahelises ruumis saaks olla võimalik, sest ühe tähe juurest minemapääsemiseks oleks materjal pidanud liikuma sellisel kiirusel, et siis poleks ka teine täht saanud seda enda juurde tõmmata.
Princetoni ülikooli teadlane Edward Belbruno väidab, et varases arengujärgus planeedisüsteemide juurest, mis asusid tihedalt üksteisega ümbritsetud tähesüsteemides võisid kivimid välja pääseda ka väiksematel kiirustel.
Neil õnnestus näidata, et kui kivimid olid planeetide orbiidil kindlal orbiidil, siis võis nende kodutähe poolt avaldatav külgetõmbejõud olla võrdne külgetõmbejõuga, mida avaldasid samale kivimile sellesama täheparve teised tähed. See muutis nende kivide orbiidi kaootiliseks ning nad võisid liikuda kiirusega 100 meetrit sekundis, mis on piisavalt väike kiirus selleks, et teised tähed võiks neid enda külge tõmmata.
Belbruno töörühm on arvutanud, et universumi esimese 100 miljoni aasta jooksul lahkus täheparve juurest 10 astmes 18 kivi. Hiljem olid tähed üksteisest juba liiga kaugel, et selline liikumine saanuks jätkuda. Needsamad kivimid võisid endaga koos kanda ka elu algmaterjali, näiteks aminohappeid.
Seotud lood
Kas elu sai alguse Maalt või jõudis siia
kusagilt mujalt? Selle küsimuse üle on palju vaieldud.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.