• OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • 08.09.08, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Krediitkaart õhutab raiskama

Kui soovite raha kokku hoida, tasuks krediitkaart koju jätta ja maksta hoopis sularahas.
Krediitkaardiga makstes on inimesed nõus kulutama rohkem, kui sularahas makstes, kirjutas LiveScience. Samuti kulutavad inimesed vähem, kui nad hakkavad oma kulutustesse detailsemalt süvenema, selgus värskest uuringust. New Yorgi ülikooli teadlased Priya Raghubiri juhtimisel kirjutavad oma tulemustest ajakirja Journal of Experimental Psychology: Applied septembrinumbris.
Esimeses eksperimendis paluti 114 katseosalisel pakkuda, kui palju nad oleksid nõus maksma lõuna eest korralikus restoranis, tehes seda ühel juhul sularahaga ja teisel aga krediitkaardiga. Teadlaste sõnul oli ilmne, et inimesed on valmis rohkem kulutama, kui maksevahendiks on krediitkaart.
Teises katses pidid 57 katsealust hindama eelseisva piduliku lõunasöögi jaoks vajalike toiduainete maksumust, vaadeldes seda detailselt, mitte kogukuluna. Kui inimene panna detailselt süvenema oma kulutustesse, siis polnud enam vahet, kas maksevahendiks on sularaha või krediitkaart.
Seejärel paluti 28-l inimesel koostada ostunimekiri. Küsitluses selgus, et kui inimestel oli maksevahendiks 50-dollariline kinkekaart, olid nad valmis rohkem kulutama, kui sularahas makstes.
Lõpuks said 130 katseosalist 1 dollari või samas vääringus kinkekaardi, et kommi osta. Esialgu olid katseosalised valmis kinkekaardi kohe magusa vastu vahetama. Kui nad aga olid kinkekaarti oma rahakotis tund aega hoidnud, ei olnud soov seda kohe kulutama asuda enam nii suur. Kinkekaart hakkas neile tunduma aina enam tõelise rahana.
Teadlaste sõnul suhtuvad inimesed krediitkaardiga makstes rahasse nagu oleks see mänguraha ning kulutavad kergemini.
Finantsnõustajad on soovitanud inimestel, kes soovivad raha säästa, loobuda krediitkaardiostudest, ütles Iowa osariigi ülikoolis tudengite finantsnõustamisega tegelev Doug Borkowski.
„Kui noor inimene saab aru, et kui ta iga kuu paneks kõrvale selle summa, mille ta kulutab kasvõi krediitkaardivõla minimaalseks tagasimakseks, siis võiks ta 65. eluaastaks olla miljonär. Kui ta sellest aru saab, hakkavad ta krediitkaardi kasutamise otstarbekuse üle järele mõtlema,“ ütles Borkowski.

Seotud lood

Uudised
  • 07.11.08, 07:38
Homses elamine niidab täna jalust
Krediitkaardid on aastatega üha suuremat populaarsust kogunud kui lihtsad, väikese võla võtmise vahendid, mida kasutades ei pea pangaga pikki laenulepinguid sõlmima ega sõltuma karmist tagasimaksegraafikust.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.10.24, 13:21
Elisa juht: kestlikkuse rongi enam ei peata
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele