Euroopa Liidu globaalne mõju on viimase
kümnendiga oluliselt kahanenud, samas on selle arvel aga kasvanud Venemaa ja
Hiinaga kaasamõtlevate riikide arv, võtab riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis kokku Euroopa välispoliitika
nõukogu värske analüüsi.
ÜROs korraldatud hääletuste analüüs näitab, et Euroopa Liit on kaotanud kümnendiga 41 liitlase toetuse. Kui 1990ndate aastate lõpul toetas Euroopa Liidu algatatud inimõigusalaseid küsimusi peaassamblee liikmetest 70 protsenti, siis viimasl paaril aastal vaevalt poole ringis.
Analüüsi autorid viitavad, et Euroopa Liit peab iga aasta New Yorgis küll oma tuhat sisekohtumist, kuid väljapoole räägitakse koordineeritult vähe.
Analüüs annab tegelikult tunnistust sellest, et eriti viimastel aastatel on selgelt kasvanud Venemaa ja osalt ka Hiina aktiivsus ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmetena. Eriti Venemaa jõuline eemaldumine demokraatlikest protsessidest ning oma geopoliitiliste sihtide ambitsioonikas väljamängimine on muutnud Euroopa Liidu "pehme" poliitika oluliselt vähemtulemuslikumaks.
Seotud lood
IRLi esimees Mart Laar ütles Poolas Krynica
majandusfoorumil Euroopa tulevikust rääkides, et Moskva agressioon Gruusia vastu
on mõjunud Euroopale äratuskellana senisest passiivsusest, teatas erakond.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.