Eesti praegust palgakasvu veab avalik
sektor, tõdes Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik.
„Kui lööme lahku palgakasvu sektoriti, siis praegu on riik see, kes veab kiiret palgakasvu. Avaliku sektori palgakasv on oluliselt suurem kui erasektoris,“ rääkis Kaasik tänase maksude aastakonverentsi avaettekandes.
Tema sõnul on üldine palgakasv teises kvartalis aeglustuma hakanud, juulis oli palkade kasvutempo juba olulisest väiksem kui aasta tagasi (13% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal). "Kui vaadata ajalukku, siis on ikka nii, et kord on Piibeleht peal ja Vestman all ja vastupidi," tõmbas Kaasik paralleele Vilde näidendiga "Pisuhänd". „Kui see lühiajaliselt nii kestab, siis võib silma kinni pigistada,“ sõnas juhataja.
Statistika näitab, et töötajatele makstavate hüvitiste osatähtsus on hüppeliselt kasvanud, olukord sarnaneb 1990date keskpaigaga. Samuti on kasvanud palgakulude osatähtsus ettevõtetes.
Kaasiku sõnul on kummastav praegu tööturul toimuv. Ettevõtete toodangumaht on väiksem, kui oli eelmisel aastal, kuid töötajate arv on üldiselt sama – „Paljude inimestega toodetakse vähe,“ võttis ta selle kokku. Kaasiku kinnitusel ei tõota selline käitumine ettevõtetele head. Raske on aru saada, mille pärast ettevõtted, kellel on raske, ei ole palka vähendanud või töötajate arvu kärpinud. Üks võimalikke seletusi on see, et ettevõtjad usuvad,et pidurdumine on ajutine.
Teisalt tõdes Kaasik, et Eesti Pank näeb esimesi märke sellest, et toimuvale on ka tööturg reageerima hakanud. Kui palgakasv alaneb ja on oodata, et alaneb veel, siis meie ootus on selge, et see peaks avaldama mõju ka inflatsioonile. Inflatsioon on Kaasiku sõnul praegu murettekitavalt kõrge.
Kust surved pärinevad? Väga suur hinnasurve tuleb maailmaturu hindadest, nentis Kaasik ning lisas, et ka valitsusel on maksutõusude näol olnud oma roll täita. Selle aasta jooksul tõusnud maksud on kergitanud inflatsiooni kolme protsendipunkti ulatuses.
Ülo Kaasik on enne Eesti Panga rahapoliitikaosakonna juhatajana töötamist olnud keskpangapoliitika osakonnas majanduspoliitika allosakonna juhataja ja Eesti Vabariigi peaministri nõunik majandusküsimustes. Ta on TTÜ majandusteaduskonna rahvamajanduse teadusmagister ning omab bakalaureuse kraadi ettevõttemajanduse erialal.
Seotud lood
Eesti on võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopaga
halvemas seisus, kuna sealsed tulumaksu otseste maksude määrad näitavad
alanemistrende.
Augustis kasvas makseviivitustega laenude
osakaal ning Eesti Pank ennustab, et viivises olevate laenude osakaal suureneb
järgnevatel kuudel veelgi.
Millal algab Eesti majanduse uus tõus? Eks
ikka siis, kui võlakoormuse kasv on taltunud, kinnisvarast õhk väljas ja
tootlikkus käib jälle palkadega käsikäes, selgitas Eesti Panga rahapoliitika
osakonna juhataja Ülo Kaasik.
Eesti majandust, mis on libisenud esimesse
majanduslangusesse pärast 1999. aastat, ähvardab n-ö pikendatud langus, kui
riigil ei õnnestu piirata inflatsiooni ja palgatõusu, teatas reitinguagentuur
Moody's Investors Service.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.