Veel hiljuti maailma üheks kiireimaks
kasvupiirkonnaks kiidetud Läänemere regioon võtab tuure maha ning eriti järsult
pidurdavad Läti ja Eesti.
Swedbanki eile avaldatud Läänemere riikide majandusülevaate järgi pole Lätil positiivset majanduskasvu oodata enne 2010. aastat.
Eestiski võivad ekspordile pandud kiire toibumise lootused alt vedada - 70% Eesti ekspordist läheb Euroopasse, kus majanduskasv on järsult pidurdunud ning usaldusindeksite andmeil miinusmärgiga ka kolmandas kvartalis.
"Eesti majanduse toibumine võib võtta kauem aega, kui me prognoosime," märgib Swedbank, mille põhistsenaariumi järgi Eesti tänavu 1% kahanev SKP saab tuleval aastal miinusest välja. Eesti põhilistel eksporditurgudel Soomes ja Rootsis prognoosib raport tuleval aastal majanduskasvu vaid 1,2%.
Tarbimine ei kasva, investeeringud lükatakse edasi ning olukord tööturul halveneb. Majandus hangub. Reaalpalk ei kasva tuleval aastal Eestis üldse või isegi kahaneb, prognoosib pank.
Ja enne 2012. aastat siinmail eurost unistada oleks liialt optimistlik, ehkki inflatsioon on alanemas. Eesti jooksevkonto defitsiit on alanenud umbes 10%-le, kuid paraku mitte niivõrd ekspordi tugevusest kui impordi kiiremast vähenemisest.
Lätis tuleb rängem langus tuleval aastal, prognoosib Swedbank. Suurimate riskikohtadena toob pank välja tööpuuduse võimaliku järsu kasvu ning Läti kaupade konkurentsivõime vähenemise. Ka palkade kiire kasv pole Lätis veel pidama saanud.
Eile alandas reitinguagentuur Moody's Läti võlakohustuste reitinguväljavaated stabiilselt negatiivseks, põhjendades seda kiire majanduskasvu järsu pidurdumisega, mis seab ohtu valitsuse finantsid. Riskikoht on ka välisraha sissevoolu pidurdumine, mis halvab pankade laenutegevuse.
Nii ei ole ka Läti jooksevkonto defitsiidi vähenemine 2006. a 27%-lt SKPst praeguseks 16%-le mitte niivõrd tugevuse näitaja, kui hoopis märk kodumaise nõudluse nõrkusest ja välisinvesteeringute kokkukuivamisest, kommenteeris Moody'se vanemanalüütik Kenneth Orchard.
Vähem dramaatiline on majanduse vähikäik Leedus. Kuid sealgi pole ekspordist erilist tuge loota - 60% sellest läheb Euroopa Liitu ning viiendik Eestisse ja Lätisse. Kiire palgakasv ja aeglane tootlikkuse tõus õõnestab konkurentsivõimet. Ekspordi kasvu Ukrainasse ja Venemaale mõjutavad poliitilised tegurid.
Kogu regioonile prognoosib Swedbank tänavu majanduskasvu aeglustumist 2007. aasta 3,6%-lt tuleval aastal vaid 1,4%-le. Kiireimat kasvu on oodata Venemaal (6,5%), Ukrainas (5,0%) ja Poolas (4,6%).
Swedbanki juht Jan Lidén kinnitas eile agentuurile Reuters, et jääb kindlaks panga senisele prognoosile.
Panga senise prognoosi järgi majandusraskustes Balti riikidest prognoositud laenukahjumid moodustavad tänavu 0,7% ja tuleval aastal kuni 1,2% portfellist. Analüütikute ootused on kaks korda suuremad ehk 2,4%.
Lidén kordas, et Swedbankil ei ole likviidsusega probleeme. Pank on hästi kapitaliseeritud ja kasumlik. Rootsi finantsinspektsiooni hinnangul ei ohusta Balti riikidesse antud laenud Rootsi panku veel ka siis, kui 10% neist hapuks läheb.
Seotud lood
Läti valitsus otsustas, et tuleva aasta 1.
jaanuarist tõuseb riigi miinimumpalk 180 latini ehk 3960 Eesti
kroonini.
Leedu majandus näitas selle aasta teises
kvartalis 5,5% majanduskasvu. Viimati oli nii vilets majanduskasv Leedus 2005.
aasta teises kvartalis.
Läti aastainflatsioon langes augustis 15,7
protsendini, mis on seitsme kuu madalaim tase. Langust mõjutasid toidu ja nafta
hindade kukkumine.
Leedu sisemajanduse kogutoodangu kasv
aeglustus teises kvartalis 5,3%le, mis on madalaim näitaja 2002. aastast, teatas
Leedu statistikaamet.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.