Vene erainvestor hoiab raha Eesti pankades

Kui tugevasti Venemaa finantssüsteem on seotud Läänega ja kuidas see mõju avaldab, saame teada alles aasta pärast, rääkis Košelev ja selgitas, et 90ndate aastate algul hakkas Venemaa integreerumine tsiviliseeritud maailma ehk Läänega sel teel, et venelased viisid kapitali Lääne pankadesse, ka Hansapanka ja Forekspanka. Osalt põgeneti niimoodi rubla devalveerimise eest. See andis hiljem võimaluse finantsvarasid kordades odavamalt osta.

2002.-2003. aastal hakkasid Vene metallurgiasektori firmad ostma varasid välismaale, hiljem järgnes nende eeskujule Vene kütusetööstus. „Et Lääne finantskriis imporditi Venemaale, ei ole päris õige,“ ütles investor. „Putin ja teised poliitikategijad on aastaid rääkinud Vene kriisi ohust – näiteks kinnisvaraturul ja mujalgi.“

Košelev ütles, et Venemaal on kolme tüüpi ettevõtjatest investorid – suured, keskmised ja väikesed. Riik suhtub neisse erinevalt. Suurtega teeb valitsus koostööd, kohtutakse, arutatakse asju. Ametivõimud ei kiusa neid, nende ettevõtetelt laekuvad suured maksud riigikassasse. Keskmise suurusega ettevõtted, kelle käive on 10-100 miljonit, on suure riski tsoonis. Neil võivad olla kahtlased äripartnerid. Ametivõimud suurt midagi ei tee, kuid ohuallikas on kõikvõimalikud erimajandustsoonid. Väikene äri, see pigem kahaneb, kuna juba firmade registreerimisel ja tegutsemisel on palju bürokraatiat. Väikeettevõtlus pigem hävib, kui seda tekib juurde. Äri ajamiseks kasutatakse pigem mittetulundusühinguid ja muid organisatsioone, rääkis Vene taustaga investor.

Vene majanduse jaoks on läbi aegade lahendamatuks probleemiks inflatsiooniga võitlemine, kuid suureks ohuks peab investor praegu ka kinnisvaraturgu. Moskvas ja St. Peterburis maksavad korterid sama palju kui Londonis või Pariisis. Paneeldiskussiooni küsimusele – millal saab tavaline venelane pangast korteri ostmiseks pikaajalist laenu, vastas investor, et suurlinnades maksab ruutmeeter 6000-8000 dollarit, palk on aga 2000-3000 dollarit. Ta esitas vastuküsimuse: kas selline olukord on reaalne? Ta ei tea, kumb hind teisele läheneb, kuid finantskriisi ajal on palgatõusu ilmselt raske uskuda.

Vene ehitusturul tõmbavad juba mõned arendajad projekte järsult tagasi, sama toimub ka Ukrainas. Üldiselt ei anna olukord suurt põhjust optimismiks, kuid abi on toorainest ja tööjõust.

Vastuseks küsimusele, kui suur osa tema varadest on Venemaale investeeritud, vastas investor: "Pigem ütleks, et hoian rublahoiuseid Eesti pankades. Inflatsioon on 12%, hoiuseintressid rublas veidi madalamad ning rubla tugevneb." Ta täpsustas, et hiljuti rubla veel tugevnes. "Nii lihtne see ongi – tegema ei pea midagi," märkis investor.

2005. aasta Äripäeva rikaste topis oli Venemaa kodanik Košelev 88,38 miljoniga 182. kohal.