DI kommentaar: Swedbank usalduskriisis

Üldine usalduskriis kogu pangandussektori vastu koos sellega, et Swedbank pole praeguses finantskriisis kommunikatsiooniga kuigi hästi hakkama saanud, on tekitanud panga väljastatud info suhtes kahtlused. Nagu kirjutas ajakiri Economist aastapäevad tagasi – kui mõnes finantsasutuses kahtled, tulista kõigepealt ja siis alles küsi küsimusi. Täna teame kuidas läks – mitmed Wall Streeti suured investeerimispangad on uppis ja Euroopas on rida panku riigilt abi saanud. Rootsis on suurimad draamad Swedbanki ümber, esmaspäeval kukkus panga aktsia üle 18%, kirjutab Mauritzon. (Eile aktsia tõusis ja on plussis ka täna).

Languse taga on osaliselt üldine finantskriis ent ka Swedbanki enda probleemid – eelkõige Balti riikidesse antud laenud. Regiooni on läinud 16% laenudest, mis vastab 191 miljardile Rootsi kroonile. Kartused, et paljud laenud lähevad „hapuks“ on Swedbanki aktsiat rõhunud juba pikemat aega.

Ise rehkendab Swedbank võimalike laenukahjumite suuruseks 0,7-1,3% välja laenatud summast, kuid analüütikud arvavad, et see tuleb suurem.

Näiteks arvestas Swedbank oma poolaasta raportis sellega, et Lätis, kuhu on antud 32% Balti riikidesse antud laenudest, kasvab SKP nii tänavu kui tuleval aastal 1,3%. 25. septembril avaldatud Swedbanki ülevaade Läänemere äärsete riikide majanduskasvu väljavaadetest ütleb aga Läti kohta, et tänavu kahaneb Läti SKP 0,5% ja tuleval aastal 1%. Kuna pankade laenukahjumid on korrelatsioonis pankrottide arvuga ja need omakorda sõltuvad SKP kasvust, on alust arvata, et Swedbank on oma laenukahjumeid prognoosides liiga optimistlik.

Mõnede analüütikute arvates kasvavad laenukahjumid isegi kuni 3%le, mis taas kord õõnestab usaldust Swedbanki vastu. Turg ei usu lihtsalt enam mida panga juhtkond ütleb, kirjutab Mauritzon.

Samuti ei olnud Swedbank piisavalt kiire avalikustama oma nõudeid USAs pankrotti läinud panga Lehman Brothers vastu, tehes seda teistest pankadest päev hiljem. Ilmnes ka, et väidetavalt USA kinnisvaratagatisega kaetud nõuetel polnud osaliseks tagatiseks mitte olemasolev kinnisvara, vaid poolikud objektid, õõnestades veelgi usaldust panga vastu.

Usaldamatuse kasv panga vastu avaldub ka Swedbanki kõrgemates finantseerimiskuludes ning ülevõtmise kuulujuttudes.

Niikaua kui närvilisus pankade ümber kestab ja Swedbank kõiki kaarte lauale ei käi, jätkab turg tegutsemist vastavalt deviisile „tulista kõigepealt ja siis küsi küsimusi“, kirjutab Mauritzon.