Kalevi kardetud artikkel

Skandaalse Kruuda ja Rahumaa vahelise müügitehingu luhtumise järel haihtus Kalevi kasuminumbrist üle poolesaja miljoni krooni ja kahe müügis olnud üksuse käive kuivas kokku. Põhjuseks võis olla müügis olnud üksuste ülesvuntsimine, et ostjale endast paremat muljet jätta.

„Praegune periood on väga pingeline, muuhulgas on käimas korraline audiitorkontroll. Samas me analüütikud kontrollivad aruannet. Ühes oleme küll kindlad, et tegemist ei ole käibepettusega,“ vastas Kalevi finantsjuht Tarmo Maasikamäe Äripäeva küsimusele, kuhu on kadunud ettevõtte bilansist kümnete miljonite eest kasumit ka käivet.

Analüütikutel on tööd küllaga, kuna Kalev juhi Oliver Kruuda esitatud aruandlus on koostatud loominguliselt, milles 1+1 ei võrdu alati kahega.

Näiteks on nelja kvartali liidetud kasum 55 miljonit krooni suurem aasta koondkasumist. Huvitav on asja juurest tõik, et auk jooksis kasumisse sisse just viimases kvartalis, mil katkesid ostu-müügi läbirääkimised Alta Capitaliga.

Samal ajal klapivad aruandluses kulud sajaprotsendiliselt, mistõttu võib eeldada, et ettevõtete müügi eel näidati 55 miljoni eest väiksemat kahjumit ja tasaarveldati see neljandas kvartalis, mil laekus erakorraline kinnisvaratulu ja Rahumaalt saadud trahvid kommi- ja piimavabriku müügi katkemisest.

Peale kasumi haihtumise on üpriski kummaline, et kahte kolmest Alta Capitalile minevast valdkonnast tabas pärast tehingu äralangemist ka kiire käibe kokkutõmbumine.

Numbrites tähendab see, et kui Kalevile kuuluv piima- ja jahukondiitritööstus müüb tavaliselt ühes kvartalis tooteid keskeltläbi saja miljoni krooni eest, kukkus sel kevad-suvisel kvartalil nende kahe valdkonna käive enam kui poole võrra. Selle põhjuseks võib olla nii hambad-ristis käibe hoidmine, aga ka soov müügieelne ettevõtte kallimaks upitada.

„Loogiliselt võttes ei saa piima käive ühes kvartalis nii palju erineda eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, sest tegemist on esmavajaliku toiduainega, mille tarbimine ei saa kaks korda väheneda,“ ütleb maksuekspert Ardo Ojasalu ning arvab, et tegemist võib olla arvestusmeetodite muutumisega. Mehe sõnul poleks see Kalevi puhul üllatav, kuna see ettevõtte kogu aeg „muutub". Samas ühestki olulisemast arvestusmeetodi muutusest Kalev oma aruandluses märku ei anna.

Endine maksuameti juht Ojasalu lisab, et enne müüki käibe ja kasumi suurendamine on iseenesest normaalne, kuigi ta kahtleb selles, et see õnnestuks üheksa kuud järjest.

Müügitehingu teine osapool, Alta Capital Partnersi juht Indrek Rahumaa jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks. „Kalevi ostutehingu kohta on meie poolt juunis antud üsna ammendav pressiteade, milles esitatu on endiselt jõus,“ kommenteerib Rahumaa. Seega loodab Alta endiselt, et ta leppetrahvi tehingu nurjumise tõttu Kalevile maksma ei pea ning veel enne aasta lõppu sõlmitakse Kaleviga uus kokkulepe toiduainete üksuse müügiks.

Samuti kinnitab Rahumaa, et tehingu katkemise ajal mingit suuremat segadust Kalevi aruandlusega ei olnud.

Küll aga tunnistab Kalevi finantsjuht Tarmo Maasikamäe, et aastaaruanne võib olla mõnevõrra ekslik. „12 kuu vahearuanne ja auditeeritud aastaaruanne võivad tõepoolest erineda, kuna audiitori ettepanekuid kindlasti arvestame ning IFRSi tõlgendusi on erinevaid,“ vastab pärast enam kui nädal kestnud vastasseisu Maasikamäe Äripäeva küsimusteel.

Majandusnäitajatega mängimise teeb võimalikuks see, et üksnes majandusaasta aruannet auditeeritakse, mitte kvartalite aruandeid.

„Vahearuannete osas puudub otsene auditeerimiskohustus ja juhul, kui need on ilma audiitori poolse kontrollita, lasub nende osas ka kogu vastutus need avaldanud ettevõttel,“ kinnitab Audiitorkogu juhatuse esimees Toomas Vapper.

Peale eelmainitute leiab viimasest aruandlusest veel paar anomaaliat. Näiteks lõviosa (75%) kinnisvaravaldkonna käibest tuli peaasjalikult samuti viimases kvartalis, mil muude valdkondade käive langes. Sisuliselt maksid suurema osa sellest rahast Kalevile pealinna maksumaksjad Tallinna linna algatatud Koolid korda projekti tõttu. Samas teeniti kogu kinnisvaravaldkonnast saadav kasum esimese üheksa kuu jooksul. Neljandas kvartalis oli rekordilise 300 miljonilise käibe juures tulu null krooni. Kalevi juhatuse esimehelt Oliver Kruudat Äripäeval kommentaari saada ei õnnestunud.