Konjunktuuriinstituudi juhtiva teaduri Leev
Kuumi sõnul sõltuvad positiivsed muutused majanduses rohkem kui kunagi varem
valitsusepoolsest aktiivsusest ja tarkusest.
"Langusfaasis on riigi võimalused piiratud, kuid aitaks, kui valitsus aktiviseeriks ekspordialast tegevust,” märkis Kuum. “Eksperdid usuvad, et ekspordi väljavaated ja mahud suurenevad ning mõned mõõdukad võimalused ekspordi aktiviseerumiseks on olemas,” lisas ta.
Majanduse mõõnaseis Kuumi hinnangul septembris püsib ning tõenäoliselt kujuneb kolmanda kvartali majanduskasv negatiivseks. "Majandusraskused süvenevad, sest on ebapiisav nõudlus ja elanike vähene tarbimine. Kuid vaatamata miinuskasvule, võib öelda, et midagi väga hullu juhtunud pole. Kuid ka me ise ootasime väiksemat langust. See buum ja langus koos on tõmmanud eratarbimise kasvu alla. Kui hinnad tõusevad 11%, siis inimesed ju ei osta,” lausus Kuum.
Inflatsioon on teaduri sõnul olnud oodatust kõrgem ja ka püsinud kõrgena kauem kui oodati, takistades nii SKP ja sisenõudluse arengut.
“Eraisikute laenukasv on aeglustunud ja säästud pankades varasemast kiiremini kasvanud, tarbijate kindlustunne on langenud,” märkis Kuum.
Kuue kuu pärast on tema sõnul seis hullem kui praegu. “Ootused on negatiivsed. Kuue kuu pärast, ehk märtsis, on olukord majanduses halvem kui septembris. Ka investeeringud ja eratarbimine pole heas seisus,” lausus Kuum.
Kui väliskeskkond jätkab halvenemist ning kõrget inflatsiooni ei suudeta ohjeldada, siis on negatiivne stsenaarium tõenäoline. Kuumi sõnul on võimalus mõõnast väljumiseks soodsate asjaolude korral neljandas kvartalis. Kõige enam saaks sellele aga kaasa aidata ekspordiedukus ja osalt ka tarbijate kindlustunde parandamine, eeldusel, et hinnatõus pidurdub.
Seotud lood
Minister Juhan Partsi sõnul tuleb majanduse
jahtumisega praegu leppida, säilitada realistlik hoiak ja ehitada üles kasv
järgmisteks aastateks.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje
Josingu sõnul on tööstuses mahud langenud, peamise põhjusena toob ta välja
nõudluse vähenemise.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje
Josingu sõnul on suurima löögi all hetkel ehitusettevõtted, kellest igal teisel
väheneb järgneva kolme kuu jooksul tööde maht.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.