Küllap mõnigi lugeja on näinud ja mäletab
filmi "A Beautiful Mind", kus John Nash Russell Crowe kehastuses tuli
matemaatikutest sõprade seltsis mõttele, et parim viis tüdrukute südamed võita
on tegutseda igaüks mitte ainult enda vaid enda ja kogu sõpruskonna huvides.
Tegelikult John Nash tegeles tõepoolest sarnase küsimusega ja võitis osalt ka selle eest 1994 aastal koos Ungaris sündinud John C. Harsanyi ja sakslase Reinhart Selteniga Nobeli preemia, kirjutas
fyysika.ee. Tema poolt leitud Nashi tasakaalu mõistet võib selgitada järgmiselt. Oletame, et vähemalt kaks inimest on konkurentsiolukorras ja teavad kõikide teiste tegutsemise strateegiaid. Nashi tasakaaluga on tegu, kui keegi ei saa niisuguses olukorras ainult enda strateegiat muutes oma olukorda parandada. Samas, kui kõik korraga strateegiaid muudaks, võiks tulemus olla kõigile kasulik.
Paljud sotsiaalsed süsteemid on Nashi tasakaalus ja maksavad selle eest nn. anarhia hinda. Kui igaüks tegutseb ainult enda individuaalseid huve optimeerides, jääb saavutamata süsteemi kui terviku optimaalne käitumine.
Korea ja USA teadlased uurisid Nashi tasakaalu ja individuaalse optimeerimise mõju Bostoni, Londoni ja New Yorki linnaliikluses. Google Maps kaartide põhjal loodi tähtsamate tänavate ja liiklussõlmede skeemid ning analüüsiti kahe punkti vahelise maa läbimiseks kuluva aja sõltuvust strateegia valikust.
Ilmnes, et ainult enda huvides käitudes kaotavad liiklejad ajaliselt kuni 30 protsenti võrreldes koordineeritud tegevusega. Veelgi huvitavam on, et ka tänavate võrgustiku korral tekkis Braessi paradoksina tuntud olukordi, mida seni on peetud peamiselt teoreetiliseks kurioosumiks. Neil juhtudel aitaks kogu liikluse sujuvusele kaasa, kui mõni tänav hoopis sulgeda.
Ajal, mil üha enam autojuhte suurlinnades GPS-navigaatori soovitusi järgivad, on need tulemused väga põnevad. Kui juhendavad seadmed oleks omavahel ühendatud ja keskselt juhitavad, võiks paljude autojuhtide teekonda õigesti muutes jõuda Nashi tasakaalust süsteemi optimaalsesse seisu. See tähendaks aga, et inimesed peaks tee valima intuitsiooni vastaselt.
Praktilise rakenduse seisukohalt oleks tähtis uurida ka väikeste kõrvalekallete mõju tervikliku süsteemi optimaalsest käitumisest. Suure tõenäosusega ei järgiks sugugi kõik autojuhid kõiki juhiseid, eriti kui see tähendab pikema tee valimist ja kasulikku tulemust ei ole intuitiivselt ette näha.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.