Viimsi vald plaanib ehitada algkoolide
võrgustiku, esimese kooli alustamiseks on saadud erafinantseeringuna 120
miljonit krooni, edasise rahastamise osas esialgu veel selgus puudub.
Viimsi valla abivallavanem Endel Lepik ütles aripaev.ee-le, et valla koolivõrgu arengukava näeb ette algkoolide võrgu ehitamist. Seni on alustatud ühe kooli ehitamist 120 miljoni kroonise erafinantseeringu eest. Edasiseks tegevuseks on aga vaja sama palju ning veel ei teata, kas finantseering tuleb valla- või erarahakotist.
"Valla koolivõrgu arengukava näeb ette algkoolide võrgu ehitamist. Oleme sellega alustanud, väljastasime just ehitusloa nn Karulaugu lasteaed- algkooli ehitamiseks," ütles ta.
„Karulaugu lasteaed- algkooli ehitab ja finantseerijaks on ELL. Kinnisvara,” ütles ta. “Ei tea, kas nad ehitavad oma vabadest vahenditest või teevad seda laenurahaga. Kooli maksumus on 120 miljonit krooni. ELL. Kinnisvara korraldas riigihanke ehitustööks," lisas Lepik.
"Arengukava näeb ette algkooli ehitust ka Randverre, poolsaare idarannikule. Kui sealne elanike arv kasvab samas tempos, siis vajab see piirkond kooli kolme, nelja aasta pärast," lisas Lepik.
Ta lisas, et üks kool planeeritakse ehitada Viimsi alevikus Viimsi-Haabneeme piirkonda. "Paralleelselt peame läbirääkimisi ka AS Esmari nn Viimsi vana kooli kasutamise üle, et lahendada pikaajalised Viimsi hariduse ees olevad probleemid s.o. tulenevalt koolivõrgu arengukavast on Viimsis ette nähtud progümnaasiumi teke ja positiivse lahenduse korral vallale suudame me lahendada koolikohtade defitsiidi," rääkis Lepik.
Abivallavanema sõnul arvab riik, et vallale pole kooli vaja, kuna kool on olemas. Vald aga teab, et kohti pole. "Kuna Viimsi keskkool täitus õpilastega planeeritud viie aasta asemel kahe aastaga ning õpilaste arv meie koolides näitab pidevat kasvu, kaasa arvatud Püünsis, siis arvan, et elanikud on meie koolides pakutava haridusega rahul. Viimsi keskkool on populaarne õppimiskoht ka naaberomavalitsuste lastele," märkis ta.
“Esmari kooli suudaks konstentreerida kuue klassilise algkooli, tuua algkool välja Viimsi keskkoolist ja kasvatada Viimsi keskkooli selliseks tugevaks progümnaasiumiks,” ütles ta. “Karulaugus algasid ehitustööd eelmisel nädalal. Kool peaks valmis olema 2009. aasta esimesel septembril. Lasteaed kuu või kaks hiljem, kui ehitaja oma lepingut täidab. Randvere kool on analüüsi järgi valmis 2011-2012. aastal," ütles Lepik.
"Esmarit on vaja renoveerida, panna sinna mingi kogus raha, et vastaks tervisekaitse ja päästeameti nõuetele," ütles Lepik. Tema sõnul on kõige odavam renoveerida AS Esmarile kuuluv koolihoone. See jätaks ära näiteks Mäepealse Viimsi algkooli ehitamise ning Randpere lükkuks edasi.
"Kas renoveerib majaomanik Esmari või on endal vahendeid renoveerimaks ja ostmaks, täpne finantsskeem selgub töö käigus. Maja annaks renoveerida 100 miljoniga, uus ehitus võtaks 120 miljonit krooni," rääkis ta. Esmariga pole läbirääkimised eelnevatel aastatel kusagile viinud ning abivallavanem ei taha kuupäevade osas veksleid välja anda, loodetavasti selgub finantsskeem aasta lõpuks.
"Täna on küsimus, kas ehitame kooli eraraha eest või vaatame valla rahakotti. Ostame Esmari kooli välja sellel hetkel, kui meil tekib vaba raha ja suudame pankadega kokku leppida, et jõuame selle kooli välja osta. Üürimine on suhteliselt kallis," ütles Lepik.
Seotud lood
Kuna üks Eesti rikkam vald Viimsi ei saa
laenu võtta, peab ta ehitajalt kooli 30 aastaks üürile võtma, makstes selle eest
viis korda nii palju kui majaehitus maksma läheb.
Viimsi vallavanem Urmas Arumäe esitas täna
Viimsi vallavolikogule avalduse enda taandamiseks Viimsi vallavanema ametist
käesoleva aasta augustis.
Viimsi arendusosakonna juhataja Enno
Selirand ütles, et vallas sotsiaalsete garantiide tagamine valuline teema.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja
abilinnapea Jaanus Mutli külastavad täna Viimsi vallavalitsust, et kohtuda
vallavanem Urmas Arumäe ning abivallavanem Endel Lepikuga ja arutada pealinna ja
Viimsi vahelise koostöö arendamist.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.