Töötukassa nõukogu otsus jätta tõstmata
töötuskindlustusmakse määra jätaks töötajate ja ettevõtjate taskusse tuleval
aastal alles üle 0,5 miljardi krooni ning lööks kõikuma valitsussektori eelarve
tasakaalu.
"Töötukassa nõukogu võttis häältega 4:1 vastu otsuse teha valitsusele ettepanek jätkata 2009. aastal praegu kehtivate maksemääradega," ütles töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga pärast eilset nõukogu istungit. Tema sõnul näitab prognoos, et reserv on töötuskindlustushüvitiste maksmiseks täiesti piisav ja pole põhjust töötajate ja tööandjate maksukoormust tõsta.
"Nõukogu otsus on kantud liigsest optimismist. Praegu on tööpuudus läbi aegade madalaim, 4%. Alles aastal 2000 oli see üle 14%. Kindlustusmäärade viimine endisele tasemele annab töötajatele kindlustunde. Peame olema valmis tööpuuduse suurenemiseks," kordas peaminister Andrus Ansip varasemat mõttekäiku.
Valitsusele on töötukassa nõukogu otsus vastumeelt, sest järgmise aasta riigieelarve tuludesse on töötuskindlustusmakse tõusu summa 538 miljonit krooni juba sisse kirjutatud, et miinuse poole kreeni vajunud valitsussektori eelarvet tasakaalu sikutada.
Idee kutsus septembris esile ettevõtjate pahameele, kes nägid kavas maksutõusu, mis vaid lapiks valitsuse eelarveauke ja annaks tagasilöögi töötleva tööstuse ekspordile. Et raha võetakse tarbimisest välja, jahutaks samm majandust kunstlikult.
Valitsusel on seaduse järgi nüüd kaks võimalust: nõustuda töötukassa nõukogu seisukohaga, kehtestades pakutud maksemäär, või jätta kehtima praegused maksemäärad. Nii või teisiti oleks tulemus sama.
Taliga sõnul on valitsusel veel üks võimalus: pöörduda nõukogu poole soovitusega "küsimust uuesti arutada".
Rahandusminister Ivari Padar märkis, et kuigi seaduse järgi paneb määrad ette töötukassa nõukogu, ei ole ettepanek siduv. "Teiste sõnadega on valitsusele seadusega antud otsustuspädevus, mis võimaldab kehtestada ka erineva maksemäära," selgitas Padar.
Peaministri büroo teatas, et valitsus kaalub otsust tehes kõiki argumente ja töötuskindlustuse seaduse järgi kehtestab makse määra 1. detsembriks.
Kommentaar Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juht
Praeguseni oleme lähtunud sellest, et valitsus ei saa ise maksemäära kehtestada. Ta saab küll jätta nõukogu otsuse tähelepanuta, mis tähendab, et vanad maksemäärad jäävad kehtima.
Kui valitsus on otsustanud töötukassa nõukogu seisukohta üldse mitte arvestada, tekib küsimus, miks nõukogu siis üldse koos käib.
Kui valitsus otsustab sellist praktikat rakendada, siis see tähendab töötuskindlustussüsteemi aluspõhimõtete vastu minemist. See on juristide hinnata, kas valitsusel on pädevus seaduse mõttest mööda vaadata või mitte. See nõuab põhjalikku juriidilist analüüsi.
Seotud lood
Töötukassa nõukogu jättis täna
töötuskindlustuse maksemäära tõusu otsustamata, kuna prognooside kohaselt ei
pruugi kavandatud maksumäär protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt
piisav olla. Tööandjate Keskliit aga maksemäära tõstmist võimalikuks ei
pea.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL)
juhatus otsustas mitte toetada valitsuse soovi suurendada töötajate
töötuskindlustusmakset ühe protsendini töötaja brutopalgast praeguse 0,6
protsendi asemel.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.