Investeerimispankur ja Trigon Capitali
nõukogu liige Joakim Johan Helenius arvab, et pärast finantskriisi muutub
finantssüsteem palju lihtsamaks ja kaovad teenused, millest keegi enam aru ei
saa.
„See on hea küsimus. Ma arvan, et kõige olulisem on, et isegi pärast kriisi vajab maailm finantssüsteemi, see ei kao kuhugi. Finantssüsteem muutub oluliselt lihtsamaks. Kõik need keerulised tooted, hedge-fondid, kauplemine, millest keegi aru ei saa, kaovad ära. Ka on uus süsteem rohkem tasakaalus ja seal on vähem võlgu. Praeguses kriisis süsteem puhastatakse võlgadest. Ka hakkab uus süsteem pigem pakkuma majanduse toimimiseks vajalikke põhiteenuseid, kaovad ära spekuleerimised ja see, mis süsteemi tasakaalust välja viis. Minnakse põhilise juurde tagasi. Uus süsteem meenutab 1980. aastate pangandust. Pangad muutuvad lihtsamaks ja põhirõhk kandub teenustele, milleks pangad loodi,“ vastas Helenius aripaev.ee tänasele päevaküsimusele: "Millega see kõik lõppeb?"
Seotud lood
SEB privaatpanganduse osakonna strateeg
Peeter Koppel arvab, et keskpankade jõupingutused kas toimivad ja olukord
normaliseerub või vaadatakse praegused majandussuhted ümber.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
professor ja keskpanga nõukogu eksesimees Mart Sõrg leiab, et Eesti tuleb
kriisist kergemini välja, kui ülejäänud maailm.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.