Plaanipäraselt peaks 19 oktoobril teele
asuma uurimissond IBEX (Interstellar Boundary Explorer) eesmärgiga kaardistada
ja uurida päikesesüsteemi ääremaid.
Missiooni kestuseks on kaks aastat ja selle ajaga kogub 80 kilo kaaluv jaam infot protsessidest, mis leiavad aset seal, kus päikesetuul vaibub ja algab tähtedevaheline ruum, kirjutas
fyysika.ee.
Päikesetuul ja magnetväli kaitsevad planeetidevahelist ruumi ülikõrge energiaga kosmiliste kiirte eest. Seda võib võrrelda Maa atmosfääri ja magnetvälja kaitsva toimega.
Teatava selgesti eristuva piiriala olemasolule vihjavad sondidelt Voyager 1 ja Voyager 2 pärinevad andmed. Praeguseks on need 1977 aastal hiidplaneete uurima saadetud kosmoseaparaadid väljumas päikesesüsteemist. Lisaks sellele, et päikesetuule mõjuala lõpp on üpris järsk, sai selgeks et piiriala ei ümbritse meid sugugi ümmarguse mullina, vaid on lopergune.
IBEX kasutab pildistamiseks kõrge energiaga neutraalseid aatomeid. Selleks on tal kaks vastaskülgedel paiknevat sensorit. Vähendamaks Maa magnetosfäärist pärinevate osakeste mõju juhib raketimootor IBEXi pärast orbiidile jõudmist Maast umbes 300 000 kilomeetri kaugusele. Kuus kuud peale mõõtmiste algust peaks valmima esialgne kogu taevalaotust hõlmav pilt päikesesüsteemi piirialast.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.