Ärimehed, kelle raha üheksakümnendate
alguses tolleaegsesse Venemaa NLi Välismajanduspanka külmutatud arvetele jäi,
ootavad riigilt endiselt lubatud kompensatsiooni.
Eile toimus Harjumaa halduskohtus järjekordne kohtuistung ärimehed vs Eesti Vabariik, kus ettevõtete Akke, Tartu Lihakombinaat, A.O Imbi, Saare Kalur ja Pärnu Kalur Holdingu esindaja Indrek Leppik nõuab riigilt oma klientide tol ajal külmutatud raha.
1992. aastal külmutas Venemaa NLi Välismajanduspank Eesti juriidiliste isikute vara. Et külmutatud vara pangast tagasi saada, moodustati samal aastal välisoperatsioonide valitsuse ja väliskorrespondentpankade allosakonna baasil Põhja-Eesti Aktsiapank. Teine VEBiga seotud pank oli 1990. aastal loodud aktsia-kommertspank Balti Ühispank. Vandeadvokaat Indrek Leppiku sõnul on toonane Balti Ühispank praeguse SEB panga eelkäija. Aasta hiljem otsustas aga riigikogu, et ei kuuluta kahe panga pankrotti, vaid moodustas VEBis külmutatud Eesti Pankade summadest Eesti Panga juurde nõuete fondi nimega Riiklik VEB Fondi. Kahel pangal jäi Moskva korrespondentkontodele ligikaudu 890 miljonit krooni.
Harjumaa halduskohtus Eesti vabariiki esindanud esindaja sõnul on riik teinud paar katset külmutatud raha juurde pääseda, kuid tulutult. Venemaa keeldub Eestiga sel teemal dialoogi alustamast. 2006. aasta seisuga ulatus nõuete suurus VEF fondi vastu 274,3 miljoni kroonini.
Eesti riigi esindaja sõnul ei saa aga riik üksi selle probleemi lahendamiseks midagi ette võtta. Viimane asjakohane päring naaberriiki tegi 2000. aastal selleaegne Eesti Panga president Vahur Kraft.
Toona jagas riik raha kaotanud ettevõtetele sertifikaate, mis pidid olema väärt summa, mis külmutatult Välismajanduspanka jäi. Eesti Panga esindaja sõnul aga võtsid ettevõtjad, kes sertifikaadiga nõustusid, suure riski, riski jääda ilma oma rahast juhul, kui riik Venemaaga kokkuleppele ei jõua.
Osa eraisikuid on oma külmutatud rahale ligi pääsenud, äriasutused aga mitte. Eesti Panga esindaja sõnul oli kõigil võimalus esitada oma nõuded ise Venemaale, need, kes seda ka tegid, said oma raha tagasi. Selle arvel on vähenenud ka VEBi suhtes esitatud mitmesajamiljoniline nõue.
Üldjoontes möödus istung, mis kehtis natuke üle kolme tunni, meeleolukalt. Ärimeeste huve kaitsev Leppik laskus korduvalt diskussiooni kohtunikuga, mis häiris silmanähtavalt Eesti Panga esindajat, kes ka korduvalt vastaspoolele märkusi tegi. Tagatipuks üllatas Leppik kohtusaali sellega, et esitas taotluse kohtuniku tagasikutsumiseks, seades kahtluse all kohtuniku erapooletuse.