Soome tahab telerimaksu siduda elukohaga

Praegu on maks Soomes seotud nii televiisori omamisega, sellest rahastatakse riiklikku meediaettevõtet Yleisradio. Maksu sidumine iga elamispinnaga aitaks seda iga maksja kohta mõnel määral vähendada, kirjutas eile Helsingin Sanomat. Praeguse maksu hädadena on nimetatud kõrvalehoidmist ning seda, et üha rohkem inimesi vaatab telesaateid hoopis arvutist või mobiilist.

Maksu suurus on praegu 215-233 eurot (3364-3646 krooni) aastas, ühe eluaseme kohta arvestama hakates tuleks suuruseks 160-170 eurot (2503-2660 krooni). Variandid on maks kaotada ning rahastada riigimeediat otse riigieelarvest, muuta praegust maksu arvestamise alust, kasutada tasulisi TV-vaatamise kaarte või asuda riiklikes kanalites reklaami müüma ja sponsoreid kaasama. Viimane on kõige vähem tõenäoline võimalus.

Poliitikute ja meediajuhtide seisukohavõtud on olnud ses küsimuses õige ettevaatlikud. Konkreetseimalt väljendus telekanali Nelonen ärijuht Juha-Pekka Louhelainen: „Mingis mõttes oleks see (korteripõhine maks) samm edasi, kuna see arvestaks ka teisi seadmeid peale televiisori. Kõige selgem variant oleks siiski korraldada finantseerimine riigieelarvest.“

Mitu ajalehe küsitletud spetsialisti keeldusid kommentaarist või ajasid udu. Parlamendisaadik Bjarne Kallise sõnul kavatseb ta olla õiglase finantseerimisskeemi poolt, kuid ta ei öelnud, milline see tema arvates võiks olla. Yle juhatus teatas suvel, et pooldab praegust maksukogumist, kuid parandatud kujul. Eeskuju väärivat Põhjamaad, kus näiteks telereid müüvad poed teatavad müüdud aparaatidest riiklikele järelevalveorganitele.

Riigimeedia rahastamise tulevikku kaaluv töörühm peab oma arvamuse esitama selle aasta jooksul.

Veel aastat kakskümmend tagasi esines muidu reklaamivabas Soome riigitelevisioonis üht sorti reklaami: perekond istub õhtul kodus teleri ees. Uksekell. Pereisa tõmbab teleri pistikust välja, haarab selle sülle ning ruttab seda tahatuppa peitma. Järgneb reklaamlause: kas Sul on televiisorimaks tasutud?

Eestis makstakse Rahvusringhäälingu tegemised kinni otse riigieelarvest.