Kahjuks on 2009. aasta eelarve kavandi tasakaal fiktsioon, vaatamata valitsuse korduvatele lubadustele esitada tasakaalus eelarve. Eelarve pole tasakaalus, kui teda nimetatakse tasakaalus olevaks, vaid siis, kui tulud katavad kulusid. Tuleva aasta lõpuks võib sellest n-ö tasakaalus eelarve(eelnõu)st lähtuv valitsussektori defitsiit küündida üsna Maastrichti defitsiidi kriteeriumi, 3 protsendi lähedale.
Eelarve-eelnõu "õhk" tuleb eelkõige kolmest allikast. Neist esimene on rahandusministeeriumi suvine tulude prognoos, mis on liiga optimistlik isegi 2,6protsendilise majanduskasvu juures. Sellist majanduskasvu me järgmisel aastal lihtsalt ei näe.
Majanduse kasvufaasis kasvasid laekumised kasvuga võrreldes suhteliselt enam, niisamuti vähenevad majanduse languse faasis laekumised kasvu peatumisest kiiremini. 91,6 miljardit krooni polnud seetõttu eelarve koostamiseks õige tulude platvorm.
Olen sageli toonitanud Eesti euroalaga liitumise tähtsust. Kuna majanduskasvu peatumine/langus, selle kaudu konvergentsi seiskumine rikkama osaga EList nullivad enamiku nõudluspoole inflatsioonitegureid, muutub selle tagajärjel Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine ise midagi tegemata varasemaga võrreldes realistlikumaks. Võime täita inflatsioonikriteeriumi, kuid ei suuda täita eelarve defitsiidi kriteeriumi. See oleks katastroof.
Kui me kohe ei hakka struktuurseid reforme ette valmistama, siis see valitsus 2010. aasta eelarvet alla 3 protsendi jääva defitsiidiga kokku ei pane.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.