Eesti rikaste lapsepõlv - Mis aitab saada miljardäriks

Hoopis vähemuuritud on tõik, kuidas nad on jõudnud praegusesse aega. Millise sotsiaalse kapitali said nad kaasa kodust, koolist, sõpradelt-tuttavatelt?

"Ägestub kergesti" - nii iseloomustas Tallinna 7. Keskkool tulevast meediamogulit Hans H. Luike 11. klassi lõpetamisel. Tema isa Hans Luik tunnistab, et pidi korduvalt poja koeruste tõttu õppenõukogu ees aru andma.

Suurärimees ise endast rääkida ei soovi. Palub andmed võtta raamatust "Päikesepoisist miljonäriks". Kui Peeter Raidla selle 2002. aastal kirjutas, oli Luik veel miljonär.

Hans H. Luik sündis 20. märtsil 1961. aastal. Väike Hans võis nautida inglise filoloogist ema Valve ja kirjanikust ning tõlkijast isa Hans Luik seeniori seltsi. Peres vaimsusest ja mõtteerksusest puudust ei tuntud. Ei olnud harvad juhud, mil pere Vuti tänava eramut väisas kohalik kirjanduse eliit eesotsas hilisema presidendi Lennart Meriga.

Esimesse klassi läks Hans 1968. aastal Tallinna 7. keskkooli, praegusesse Inglise Kolledžisse. "Valisime selle kooli, sest seal nõuti kõvasti. Lisaks keeltele õpetati tugeval tasemel ka matemaatikat.

Luige klassis esindasid selle aja paremaid peresid EKP ideoloogiajuhi Vaino Väljase, toonase tele- ja raadiokomitee esimehe Raimund Penu ja kunstiinstituudi rektori Jaan Varese tütred.

Lisaks parteinomenklatuuri juhtide lastele õppisid noore Luige klassis tuntud kunstnik Raoul Kurvitz, praegune molekulaarbioloog Ats Metsis. Samas klassis said jalad alla veel neli tänast miljonäri - Hansapanga üks asutajatest ja Rocca al Mare erakooli looja Hannes Tamjärv, A G ja Watson Group kaubamärgi all tegutsevate ettevõtete juht ja omanik Olar Gofman ja pankurikarjääri kaupmehe elu vastu vahetanud Peeter Luik.

Hans lasi vajadusel ka rusikad käiku. Keskkoolist ülikooli astumiseks sai ta iseloomustuse: "Ägestub kergesti ja võib kasutada füüsilist jõudu."

Legendaarses Pälsoni ühikas Luigega mitu aastat kahest tuba - toona oli see ülim luksus, pealegi asus elamine tüdrukute sektoris - jaganud praegune Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk ütleb, et toonast Hansu iseloomustab kõige paremini kirglikkus ja sihikindlus.

Isa Hans siiski tunnistab, et ta isegi ei mäleta kõiki kordi, kui pidi, silmad maas, õppenõukogu ees seisma ja poja tegude tõttu aru andma. "Naisdirektor karjus: "Puiatusse! Ainult Puiatusse kõlbab see poiss! Inimeste sekka ei tohi teda lasta!"

Hansu ülikoolikaaslane, endine hoiupankur ja praegune suhtekorraldaja Aimar Jugaste mäletab, kuidas andis 1991.aastal ETA direktorina Eesti Ekspressile Tatari tänaval kaks väikest tuba ja paar telefoninumbrit kasutada.

"Natukese aja pärast hakkasid levima jutud, et ühelt riikliku uudisteagentuuri telefoninumbrilt vahetatakse valuutat. Siis ma küll mõtlesin, et Hansu jaoks tuli kapitalism õigel ajal," lisab Jugaste muiates.

Ülikooli lõpetamise järel 1984 suunati Hans tööle Kultuuri ja Elu ning Teater. Muusika. Kino ühendtoimetusse. 1989. aastal astusid toimetusse Hansu klassivennad Hannes Tamjärv ja Peeter Luik, samuti Andres Saame ja Sulo Muldia ettepanekuga asutada uus ajaleht.

Eesti Ekspressi esimene number ilmus 22. septembril 1989. Luik oli siis 28aastane.