• OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • OMX Baltic0,45%272,84
  • OMX Riga0,11%875,27
  • OMX Tallinn−0,25%1 756,1
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,99
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,88%8 068,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,31
  • 12.11.08, 19:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Norra saadab raketi virmalisi uurima

Põhjapooluse lähedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkuseid katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse tekivad saja meetrini küündivad vead. Nende nähete eest peetakse vastutavaks ka virmalisi põhjustavat Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis ühes Maa magnetväljaga pooluste kohal koondudes just seal suurimat mõju avaldab.
Sidehäired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal võimsamate virmalisemängudega, seetõttu pole kahtlust nähtuste seotuses, kirjutas fyysika.ee. Küll on puudu täpsest põhjuslike seoste mehhanismide tundmisest, mis lubaks raadiohäireid tulevikus vähemasti ette ennustada, aga ehk neid hoopis vältida ja leida GPS näitudele õiged parandid.
Niisuguste eesmärkide nimel saadab Oslo ülikooli professor Jøran Moen vahemikus 28. novembrist 7. detsembrini Svalbardi saarestikust lendu uurimisraketi.
Üheksa meetri pikkune mõõteseadmetega varustatud rakett tõuseb 350 kilomeetri kõrgusele; Barentsi meres lõppev lend kestab vaid kümmekond minutit. Selle aja jooksul registreeritakse muu hulgas laetud osakeste kontsentratsioon rekordilise ruumilise lahutusvõimega vaid mõni meeter, kui varasemate mõõtmiste täpsus jääb saja meetri suurusjärku.
Stardi ajastusel on mõõtmistulemustele suur mõju - virmaliste kiire muutlikkus teeb keeruliseks nende tabamise ettemääratud lennutrajektooril. Sobiva hetke ennustamiseks kasutatakse päikesetuule aktiivsust mõõtvalt NASA satelliidilt ja maapealsetelt radaritelt saadavat teavet. Poolteise nädala jooksul suletakse iga päev neljaks tunniks lennuliiklus raketi trajektoori ümbruses ja selle aja sees tulebki leida sobiv stardihetk.

Seotud lood

Uudised
  • 13.11.08, 11:21
Saturni virmalistemäng on Päikesesüsteemi võimsaim
Päikesesüsteemi kõige võimsamad virmalised ei ole kaugeltki mitte Maal ega ka mitte Jupiteril. Tõsi, palja silmaga pole neid siiski võimalik vaadelda. Selle ülesvõtte tegi NASA Cassini kosmosesond infrapunakaameraga Saturni põhjapoolusest 2006. aastal.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele