Ministeerium: langust mõjutas sisenõudluse kukkumine

Suurima panuse majanduslangusesse andsid ilmselt eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palgakasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.

Konservatiivsemat laenupoliitikat rakendasid ka pangad ning selle tulemusena vähenes laenuraha juurdevool aastatagusega võrreldes kodumajapidamistele üle kahe korra. Kahanevad kasumid, riske vältivad pangad ning ebakindlad tulevikuootused seadsid piirid ka ettevõtete investeeringutele.

Vaatamata kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirele aeglustumisele püsis eksport III kvartalis jätkuvalt kasvutrendil. Kuna möödunud aasta III kvartalis oli ekspordimahtude kasv tagasihoidlik, siis madala võrdlusbaasi tõttu kasvas eksport tänavu III kvartalis kiiremini kui aasta esimesel poolel.

Kasvu taga on valdavalt teatud tööstuskaupade ja mineraalsete kütuste suurenenud väljavedu. Sisenõudluse nõrkuse tingimustes on ettevõtete ümberorienteerumine kaupade turustamisele välisriikides jätkunud. See ühtlasi tähendab väliskaubanduspuudujäägi vähenemist ning väiksemat sõltuvust välismaisest laenurahast.

Maailmamajanduse kasvuväljavaated on viimastel kuudel ilmnenud laiemate finantsturgude probleemidega oluliselt halvenenud ning ootusi on allapoole korrigeerinud pea kõik riigid. Langustrendi süvenemist võib Eestis lähikvartalitel oodata enamikes valdkondades - eelkõige kaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvarasektoris, ehituses ja töötlevas tööstuses.