Eelarvesse peidetud karistusplaani järgi
maksavad Eesti inimesed ja firmad 2009. aastal 773 miljoni krooni eest trahve –
lõviosa sellest summast tuleb liikluses patustanute taskust.
Võrreldes tänavusega kerkib lausa 53 protsendi võrra summa, mida riik loodab trahvidena kokku korjata, keskset rolli riigikassa täitmisel hakkab mängima politsei, kellele siseministeeriumi eelarve paneb piltlikult öeldes kohustuse määrata tuleval aastal trahve 712 miljoni krooni ulatuses, kirjutas postimees.ee.
Rahaveski roll langeb omakorda teeäärsetele kiiruskaameratele ehk elektroonilise liiklusjärelevalve süsteemile, mis peaks startima 1. aprillil.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort nägi trahvides ennekõike tõhusat meetodit, mis aitab liiklejaid distsiplineerida. Lisaks kiiruskaamerate seadustamisele näevad liiklusseaduse muudatused tema sõnul ette ka teatud karistuste karmistamist. "Võimalik trahvide summa on ainult prognoos, mis peegeldab praegust liikluskultuuri ja -järelevalve võimekust," märkis Koort.
Seotud lood
Politseiameti peadirektor Raivo Küüt määras
politseiprefektidele kopsakad preemiad, ainsana jäi kümnetest tuhandetest ilma
Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.