Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse
tänasel pressikonverentsil riigikogulaste palgakülmutamise otsust
kommenteerides, et nii mõnigi 63 800 krooni kuus teeniv riigikogulane võib
palkade külmutamise järel hätta sattuda.
"On ütlematagi selge, et palkade vähendamine näiteks nullini võiks tähendada sisuliselt ka riigipööret. Ehk siis see on kõik üks suur hindamise küsimus, mis ulatuses võiks parlamendi koosseis iseenda palkasid külmutada või vähendada. Suurendamine minu silmis on küll absoluutselt välistatud. Kuid see vähendamine - sisuliselt ka külmutamine tähendab vähendamist, kui inflatsioon on, oletame 10%, kui palgad külmutatakse, siis reaalpalk väheneb 10% - mis ulatusest alates palga vähendamine tähendab seda, et teatud riigikogu liikmed ei suuda enam oma peret ülal pidada sellest palgast, mis on vähendatud ja on sunnitud Riigikogust lahkuma? Ei saa pidada loomulikuks seda, et riigikokku jäävad ainult need, kes palgast üleüldse huvitatud ei ole. Seega see on väga oluline pretsedendi loomine. See on grammatilises mõttes kindlasti vastuollu minek põhiseadusega. Taolisi samme tuleb astuda kõike läbi kaaludes enne nende astumist,“ arutles peaminister Andrus Ansip.
Valitsusjuhi sõnul võidakse ju rääkida, et põhiseadus keelabAndrus Ansip istuval riigikogu koosseisul enda palkade tõstmist, kuid külmutamise või langetamise kohta ei ütle sõnagi, kuid tegelikkuses mõistab ka president Toomas Hendrik Ilves riigikogus eile otsustatu hukka.
Riigikogu liikme palk on neli riigi keskmist palka ehk 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige kokku 63 804 krooni.
Riigikogu liikme palka arvutatakse praegu eelmise aasta 4. kvartali keskmise palga põhjal. 2007. aastal oli keskmine 12 270 krooni, mis tähendas varasema aastaga võrreldes 20-protsendilist kasvu.
Parlament võttis eile vastu seaduse, mis külmutab uuest aastast riigikogu liikmete palga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 saadikut Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Roheliste ja Rahvaliidu fraktsioonist ning selle vastu oli üks riigikogu liige, fraktsiooni mittekuuluv Jaan Kundla.
Seaduse kolmandal lugemisel hääletamata jätnud Reformierakonna fraktsioon põhjendas oma otsust seisukohaga, et iseendale palga määramise poolt hääletades rikuvad erakonnad teadlikult põhiseadust.Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadusega külmutatakse saadikute palk järgmisest aastast kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Riigikogu liikmete palga määramise aluseks jääb 2007. aasta neljanda kvartali keskmine palk, kuid kui keskmine palk vahepeal langeb, väheneb ka saadikute külmutatud palk.
Samuti mõjutab palga külmutamine riigikogu ametipensione ning saadikute kuluhüvitist, mis moodustab kuni 30 protsenti nende palgast.
President Toomas Hendrik Ilves on varem riigikogu oma palga külmutamise eest hoiatanud, tsiteerides Eesti põhiseaduse paragrahvi, mille kohaselt sätestab riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmisele koosseisule.
Seotud lood
Kell 11 alustas riigikohtu 19-liikmeline
üldkogu avalikul istungil arutelu, kas riigikogulased võivad istuva
koosseisu palkasid külmutada või tohivad nad põhiseaduse järgi peatada ainult
järgmise parlamendi koosseisu palgatõusu. Praegu teenib riigikogu
lihtliige ligikaudu 63 800 krooni kuus.
Üks kõrgete riigiteenistujate palkade
külmutamise tulemusi on, et peaminister Andrus Ansipil tuleb peagi leppida
praegusest tervelt 7056 krooni ja ministritel 6468 krooni väiksema töötasuga.
Valitsuse liikmed rääkisid eilsel Õpetajate
majas toimunud pressikonverentsil, et kõrgele riigiametnikule on 15 000-kroonine
palk solvav ja ministrite palka ei tohi kärpida.
Ettevõtja Hans H Luige sõnul võivad Andrus
Ansipi segadust tekitavad väljaütlemised näidata, kuidas Ansip reageerib
populaarsuse kaotamisele, mis omakorda näitab, et Reformierakonnal on probleeme
oma juhiga.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.