IMFi peaökonomist Olivier Blanchard
hoiatas, et globaalne finantskriis läheb veel hullemaks ja situatsioon ei parane
enne 2010. aastat.
Blanchard lisas veel, et IMFil ei ole raha, et lahendada iga majandusprobleemi, vahendas AFP.
„Hullem on veel ees,” ütles mees intervjuus lehele Finanz und Wirtschaft, lisades, et kulub veel palju aega enne, kui situatsioon normaliseerub. Enne 2010. aastat olukord ei parane, seejärel läheb veel aasta ja alles siis muutub majanduse olukord normaalseks.
IMF lubas reedel, et aitab Lätit hakkama saada majanduskriisiga. IMF on praeguseks abikäe ulatanud juba Islandile, Ungarile, Ukrainale, Serbiale ja Pakistanile.
Blanchard märkis, et organisatsioon ei suuda lahendada iga finantsprobleemi, eriti likviidsusega seotud hädasid.
Kapitali tagasitõmbamine viib likviidsusprobleemideni, mis võivad kasvada nii oluliseks, et IMF üksi ei saa vastata neile, märkis peaökonomist, lisades, et massiivsed investeeringute kadumised arenguriikidest võivad tähendada sadu miljardeid dollareid.
„Meil ei ole sellist raha. Pole kunagi olnudki,” lausus Blanchard.
IMF on kulutanud viiendiku oma 250 miljardi dollari suurusest fondist viimasel kahel nädalal.
Blanchard kutsus keskpanku üle maailma kärpima intressimäärasid, märkides, et keskpangad võiksid alandada intressimäärasid nii nulli ligi kui võimalik.
Olivier Blanchard
Seotud lood
Suurbritannia peaminister Gordon Brown
loodab saada Pärsia lahe naftariikidelt Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)
täiendavalt sadu miljardeid dollareid, et aidata majandusliku kollapsi äärel
seisvaid riike.
Rahvusvaheline valuutafond laenab Ukrainale
16,5 miljardit dollarit ja annab Ungarile olulist finantsabi, kuna finantsriis
on jõudmas Ida-Euroopa arenevatele turgudele.
Maailmamajanduse kasvuväljavaated on
viimaste kuude jooksul oluliselt halvenenud, ütles täna Rahvusvaheline
Valuutafond (IMF) ning näeb üldist majanduslangust 2009. aastal.
Euroopa Komisjon teatas laupäeval, et on
valmis Lätile finantsabi andma tingimusel, et riik astub samme maksebilansi
tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.