Cleanaway laieneb sinu rahaga

Siiani on KIK toetanud pigem neid jäätmeprojekte, kus enamusosalus on olnud kohalike omavalitsuste käes. Cleanaway on esimene KIKi soositud erafirma.

Kui ärimehed ära ei tee, jääbki tegemata

Keskkonnaminister ja KIKi nõukogu juht Jaanus Tamkivi (Reformierakond) serveerib asja kui sundkäiku - kui see ärigrupp nüüd Karksi valda prügilat ei ehita, siis ei tee seda mitte keegi ja Lõuna-Eestisse ei ehitata kunagi prügilat.

"Prügiveo hind võib Lõuna-Eestis siis lausa kaks korda tõusta," sõnas Tamkivi.

Ta viitas sellele, et järgmisel aastal pannakse Lõuna-Eestis kinni kolm suurt prügilat, kuhu kohalike elanike sodi praegu läheb ning kui uut prügimäge lähikonnas ei avata, tuleb hakata prügi vedama Põhja-Eestisse.

Ka ASi Cleanaway juhil Argo Luudel on lihtne põhjendus, miks riik peab erafirma äriprojekti nii suurelt toetama. "Me teeme aastaga ära selle, mida riik ja omavalitsused pole suutnud teha aastatega, lahendame prügilaprobleemi Lõuna-Eestis," ütles Luude. Nimelt ei suutnud Lõuna-Eesti omavalitsustele kuuluv firma Kagu-Eesti Jäätmekeskus aastate jooksul muud teha, kui plaanida Lagujale ja Kõlleste valda prügimäe rajamist. Plaanimisele kulus aga miljoneid kroone.

Kui aga nüüd KIK toetust Karksi valda prügila eraldamiseks ei anna, siis seda ka ei tule, lisas Luude.

Algatuseks küsis MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (MTÜ LEA) KIKilt toetust lausa 70 miljonit krooni.

Põhimõtteliselt otsustaski KIKi peaasjalikult koalitsioonipoliitikutest koosnev nõukogu projekti 43 miljoni krooniga toetada, kui sellele tehakse pisukest iluravi: loodagu prügila ehituseks ja haldamiseks firma, kus osanikeks oleks vähemalt viis omavalitsust, kes panustaks projekti 10protsendise omafinantseeringuga.

Kuu aja eest sündis OÜ Polli Prügila

Eelmise nädala lõpus esitas KIK mittetulundusühistule järelepärimise tulevase prügila ehitusloa kehtivuse, keskkonnamõjude hinnangu ning riigiabi kohta.

Viimane küsimus puudutab asjaolu, et MTÜs on osaline maailma ühele suuremale jäätmekäitlusfirmale Veolia Environment kuuluv Cleanaway, millel peab riigiabi vastuvõtmiseks olema luba ELi ametkondadelt.

Nüüdseks ongi MTÜ LEA asutanud Polli Prügila nimelise ettevõtte ning teinud Tartu, Valga, Viljandi ja Võru linnale ning Karksi ja Kõlleste vallale ettepaneku projektis kaasa lüüa, pakkudes neile vähemusosalust firmas.

Kas kogemata või sihilikult on need omavalitsused suuresti Reformierakonna "haldusalas".

Kas tegemist on erakondliku äriga?

Tegemist on siis erakondliku äriga? "Ohh, ma ei tea nüüd küll, kas sellel on mingit seost erakonnapoliitikaga. See on linnalegend, et KIK jagab raha erakondlikel alustel," ütles Tamkivi. "Kui Rahvaliit sooviks teha prügilat, siis palun, siin pole mingeid takistusi raha saamisel."

Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse sõnas, et nemad on projektis valmis kaasa lööma küll, asi seisab veel linnavolikogu otsuse taga. Et prügivedu senisest kaugemale võiks linnaelaniku rahakotile mõjuda, linnapea ei usu. "See sõltub ikkagi prügila väravahinnast, millega prügi vastu võetakse, ma loodan, et ehk selle ettevõtte osanikud saavad natuke odavamat teenust," loodab ta.

Konkurendid aga ei maga. Esmaspäeval tegi Ragn-Sells KIKile taotluse 43 miljoni krooni saamiseks Tartusse jäätmekütuse tootmise tehase püstipanemiseks.

"Palusime, et taotlus vaadataks läbi erakorraliselt, samal koosolekul, kui on kavas Polli Prügila asi otsustada," ütles ASi Ragn-Sells juhatuse liige Agu Remmelg.

"Eesti riik ei tohiks olla nii rumal, et panustab raha uute prügilate rajamisse, kuna sellesse tegevusse on juba investeeritud 500 miljonit krooni ja ladestusmahud prügilatesse vähenevad."

Kui aga Polli Prügila rahasoov ikkagi heakskiidu leiab? "Siis pannakse Lõuna-Eesti turg nende ärimeeste taskusse," ütles Remmelg. "Riigi rahaga."

Ehitus hakkaks käima 10aastase ehisloa järgi

Plaan ehitada Karksi valda Ainjasse prügila pole uus, sarnast asja üritati juba 10 aastat tagasi, kuid tookord jäigi projekt soiku.

Polli Prügila OÜ juht Aadu Võsu sõnas, et teoreetiliselt võiks prügila ehitus juba käia, sest ehitusluba on olemas. Ta viitas kunagi Ainja Prügila nimelisele firmale antud ehitusloale, mis lubaks ehitada aastas 2500 tonni mahutava prügila. Polli Prügila aga plaanib samasse kohta ehitada aastas 60 000 tonni sodi mahutava prügila.

"Proovime teha sama skeemi mis Tallinna prügilas, 35protsendiline osalus ettevõtmises annaks omavalitsustele just nii palju hääleõigust, et nad saavad kaasa rääkida prügiladestushinna kujundamisel," ütles Võsu. "Eks see on omavalitsuste otsustada, kes neil korraldatud jäätmeveo konkursse võidavad. Meie näeme, et Lõuna-Eesti on meie ."

Valmis ja kasutusse loodab Polli Prügila saada 2010. aastal, esialgne lootus oli 2009. aasta. Aga kui kohalikud hakkavad lähedusse kerkiva prügimäe vastu mässama? "No kui seda karta, siis ei saaks ju midagi teha. Kuigi pole välistatud, et proteste tuleb."

2003. aastal asutasid Lõuna-Eesti omavalitsused ASi Kagu-Eesti Jäätmekeskus, mis pidi korraldama suure prügila ehitust. Alguses oli plaan rajada prügimägi Tartumaale Lagujale, siis Põlvamaale Kõllestesse. Raha aga kulus vaid plaanideks - viie aastaga üle kümne miljoni krooni. Sellest pool firma igapäevakuludeks ja palgaks. Toetust sai firma osanikelt ja KIKilt.