Täna avaldatud andmetel kahanes
põhjanaabrite usaldus majanduse vastu novembris järsult rekordiliselt madala
näitajani.
Statistikaameti teatel kukkus tarbijabaromeetri näitaja novembris -4,5-le oktoobri -0,2-lt. Soomlaste usk majanduse arengusse on sügise jooksul kiirelt kahanenud, septembris oli vastav number veel 8,1, kirjutas Kauppalehti.
Novembri number oli oluliselt madalam aasta varasemast ja pikaajalisest keskmisest. Ootused majanduse suhtes olid viimati sama madalad 1990ndate alguse kriisi ehk lama ajal. Eriti lisas tumedat värvi negatiivne ootus tööpuuduse taseme suhtes ja küsitletud avaldasid varasemast suuremat kartust jääda ise töötuks.
Sellest hoolimata olid ootused oma isiklike rahaasjade käekäigust ettevaatlikult optimistlikud, isiklikku rahalist olukorda ja säästmisvõimalusi peeti endiselt headeks. Samuti oli positiivseks märgiks, et lähituleviku inflatsiooni määra ennustati eelmisest kuust selgelt madalamalt.
Statistikaamet küsitles uuringu tarbeks novembri esimesel poolel 1487 Soome elanikku. Majandusse usu languse taustaks on mitmed viimaste kuude halvad uudised üksikute tööstusharude käekäigust, probleemidest panganduses jm.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padar koputas täna
eelarveotsuseid langetavate poliitikute südametunnistusele, lubades majanduse
langusfaasi pooleteiseaastast jätku ja Eesti majanduskasvu taastumist
pärast globaalse finantskriisi lõppu.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.