Põhiosa globaliseeruvast majandusest
moodustab allhange, mis on saamas normiks. Eesti ülesanne on seega tarka
allhanget tehes võidelda oma osa iPodist välja, mitte niivõrd ise püüda iPodi
teha, räägiti eilsel Arengufondi Tööstusfoorumil.
„Me ei peaks täna rääkima sellest, milliseid tooteid Eesti omab ja maailma müüb,“ sõnas Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut eilsel Arengufondi foorumil „Tööstusvedurid 2018“. Tema sõnul on olulisem veel see, millise rolli võitleme me enda jaoks välja rahvusvahelises tööjaotuses. Ehk milliste toodete valmimise ja kliendini toimetamises me millist tööd teeme.
Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut
„Meil tuleb oma osa iPodist välja võidelda,“ sõnas Sikkut. „Ainuke tee selleks on aga nutika allhanke tegemine,“ lisas ta.
Sikkuti sõnul ei toimu rahvusvaheline konkurents tööstusettevõtete vahel põhiosas enam mitte toodete tasandil ja ammugi mitte harupõhiselt. Maailmaturul ei ole täna enam vastamisi mitte niivõrd erinevad mobiiltelefonid, kuivõrd mobiiltelefonide arendajad omavahel, kokkupanijad omavahel ning turustajad omavahel.
"Pole olemas hääbuvaid tööstusharusid, on ainult hääbuvad tegevused,“ toonitas oma ettekandes ka Massachusetts Institute of Technology tööstuse arengu ekspert Richard Lester.
Ahelat kontrollib aga kõige enam see, kelle käes on klient kui toote või teenuse lõpptarbija, ükskõik kas tootemarkide (nt Apple), tarnekanalite kontrolli või järelteenustel põhineva pikaajalisus kliendisuhte (nt General Electric) kaudu.
„Kliendihoidja saab enamasti suurima kasumi ning määrab väärtusahela raames konkurentsitingimused,“ rääkis Sikkut. Riigid, kelle ettevõtted kontrollivad globaalseid ahelaid, kontrollivad ka maailmamajandust, lisas ta.
Globaalsed juhtivad ettevõtted võistlevad omavahel selles, kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet väärtusahela osade kaupa kõige paremini enda ärimudelisse ühendada.
Teised ettevõtted rivaalitsevad selles, kuidas konkreetseid globaalsete väärtusahelate osi kõige paremini täita ja väljavalituks osutuda. Nii tegutsevad nad juhtivettevõtete jaoks allhangete tegijana.
„Just niimoodi töötab uutmoodi tööjaotus, milles allhange on norm ja mitte häbiasi, nagu Eestis vahel kuulda võib“ kommenteeris Sikkut.
Seotud lood
Arengufond lükkab tänasega käima
seireprojekti „Eesti tööstuse restruktureerimise teed“, mis kestab 2008. aasta
oktoobrini. Projekti eesmärgiks on määratleda Eesti töötleva tööstuse
konkreetsed kasvuvõimalused globaliseeruvas maailmas järgneva 10 aasta jooksul
ning nende võimaluste kasutamiseks vajalikud sammud järgneva 3-5 aasta jooksul.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.