Eelarve kärbitud, probleemid endiselt üleval

159 miljoni eest vähendatakse teehoiukulusid, kaitseministeeriumi ootab koos SKP prognoosi alanemisega kokku 350 miljoni suurune kärbe ning kõikidel ministeeriumidel tuleb 3 protsendi ulatuses oma tegevuskulusid kokku tõmmata, mis annab eelarvele 500 miljoni eest hingamisruumi juurde. Ühtlasi pandi paika ka need kuluread ja summad, mida ministeeriumid ilma Riigikogu täiendava otsuseta kasutada ei saa.

Kas nendest kärbetest piisab või mitte, seda on IRL peasekretäri Margus Tsahkna sõnul näha järgmise aasta esimesel poolel.

„Tänases tarkuses ma arvan, et defitsiit tuleb 5,5 – 6,5 miljardi krooni vahele, mis on umbes 2 protsenti SKPst ja see jääb alla poole Maastrichti defitsiidikriteeriumi piiri,“ ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

3protsendiline Maastrichti defitsiidikriteerium SKP järgi on täna 7,4 miljardit krooni juures.

„See piir on vägagi ohus. Kärbime praegu 2 miljardit ja loodame, et tuleval aastal õnnestub vähendada eelarve jäikust, kärpida kulusid, piirata KOVde defitsiiti, müüa ülearust vara, kasutada rohkem eurorahasid. Loomulikult tegeleme ka majanduskeskkonnaga, kuid selle mõju on aeglasem,“ nentis Reformierakonna aseesimees ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi.

"Eesmärk on endiselt see, et me ei laseks eelarvet 3protsendilisse miinusesse kukkuda. Et seda reaalselt ära hoida, peab valitsus olema valmis kiirelt reageerima negatiivse lisaeelarvega tegemisega," rõhutas Tsahkna.

Koalitsioonipartnerid tunnistasid, et pea terve aasta kestnud kemplemiste käigus sündinud eelarve lõplik kuju neile rõõmu ei valmista. Küsimusele, millise tundega kolmapäeval riigikogus toimuvale kolmandale eelarvelugemisele vastu minnakse, vastas Ligi: „Tüdimusega. Kusjuures eelarveprobleemide lahendust see lugemine ei too.“

Ilma Riigikogu täiendava otsuseta jäetakse võtmata kohustusi ja teostamata väljamakseid alljärgnevates summades:

Riigikantselei haldusala 6 019 077 krooni;Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 55 114 477 krooni;Justiitsministeeriumi valitsemisala 48 445 139 krooni;Kaitseministeeriumi valitsemisala 108 954 596 krooni;Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 21 965 575 krooni;Kultuuriministeeriumi valitsemisala 17 936 203 krooni;Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 42 707 942 krooni;Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 19 009 425 krooni;Rahandusministeeriumi valitsemisala 29 450 887 krooni;Siseministeeriumi valitsemisala 116 441 602 krooni;Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 17 966 831 krooni;Välisministeerium 17 237 975 krooni.

Allikas: rahandusministeerium