• OMX Baltic0,34%303,05
  • OMX Riga−0,37%867,93
  • OMX Tallinn0,3%1 997,77
  • OMX Vilnius0,15%1 207,24
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 100−0,26%8 580,51
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,32
  • OMX Baltic0,34%303,05
  • OMX Riga−0,37%867,93
  • OMX Tallinn0,3%1 997,77
  • OMX Vilnius0,15%1 207,24
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 100−0,26%8 580,51
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,32
  • 15.12.08, 12:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: Eesti püsib tänu krooni fikseeritud vahetuskursile

Eestit väisav IMFi delegatsioon avaldas arvamust, et Eestil aitab praeguste pingetega toime tulla eelkõige valuutakomitee süsteemile tuginev fikseeritud vahetuskurss.
9.–15. detsembrini külastas Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, et korralise konsultatsiooni käigus arutleda Eesti majanduse hetkeolukorra üle, vahendas Eesti Pank.
IMFi hinnangu kohaselt on üleilmne finantskriis 2007. aasta algul alanud majanduskasvu aeglustumist Eestis hoogustanud. Kuna turgudel valitseb jätkuv ebakindlus ja välisnõudlus püsib ilmselt nõrk, taastub majanduskasv kõige varem 2010. aastal.
Eestil aitab praeguse üleilmse ja sisemajanduse pingetega toime tulla poliitiline ja struktuurne raamistik, eelkõige tugevale valuutakomitee süsteemile tuginev fikseeritud vahetuskurss. See aitab ohjeldada hinnaootusi, mis omakorda alandab inflatsiooni märkimisväärselt. Teine oluline tegur on pangasektori kõrge kapitaliseeritus ning kuulumine peaaegu täies ulatuses Põhjamaade pangagruppidesse, mida toetavad nende riikide stabilisatsiooniprogrammid. Kolmandana tuleb esile tõsta töö- ja kaubaturu paindlikkust, mis aitab tagada majanduskasvu sujuvat taastumist.
Kõige suurem poliitiline väljakutse Eesti jaoks on riigieelarve. 2009. aasta eelarve koostamisel on vastu võetud raskeid otsuseid, et teha eelarves vajalikke kohandusi. Arvestades aga üha halvenevat üleilmse majanduskasvu väljavaadet, võib Eesti riigieelarve puudujääk 2009. aastal ja ka hiljem ületada 3 protsenti SKPst. Samas ei kujuta see endast lähiajal rahastamisega seotud riski, kuna viimaste aastate eelarveülejääkidega on kogunenud piisavalt reserve
Pikemas perspektiivis ei ole praegune eelarvepositsioon siiski jätkusuutlik. Ühtlasi ohustab see nüüd, kus inflatsioon on lõpuks taanduma hakanud, Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmist. See omakorda võib edasi lükata euro kasutuselevõttu, mille Eesti ametivõimud on seadnud prioriteediks. Seepärast on praegu kõige olulisem eesmärk saavutada eelarvekulude kokkuhoid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele