Eestis on majanduslangus kiirenenud, kuid
Rahvusvahelise Valuutafondi abilaenuks Eestil praegu vajadust ei ole, kinnitas
eile Eestit väisanud IMFi delegatsiooni juht.
Küll aga suurendab majanduslangus survet eelarve defitsiidile, mis IMFi prognoosi järgi võib tuleval aastal kerkida 3,1 protsendile.
See seab ohtu Eesti olulisima eesmärgi - euroga liitumise, nõudes valitsuselt senitehtule lisaks täiendavaid eelarvekärpeid.
"Väga oluline on, et valitsus viiks eelarve tagasi seisu, kus tulud ja kulud on tasakaalus," ütles IMFi delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski eile Eesti Pangas, kus ühiselt anti ülevaade Eesti majanduse ja finantssektori praegusest seisust.
Eesti riigi kulutuste tase on IMFi hinnangul liiga kõrge, pärinedes buumi ajast. Pikas perspektiivis ei saa taoline kulutamine defitsiiti paisutamata kestma jääda.
"Kahju, kui euroga liitumise võimalus jääks eelarvekriteeriumi pärast täitmata," ütles Rozwadowski.
Seda enam, et seni peamiseks takistuseks olnud inflatsioon on kiiresti alanemas ning Eesti on "tagasi seal, kus euroga liitumine oleks kahe-kolme aasta perspektiivis jälle mõeldav", jätkas ta.
Eesti Panga president Andres Lipstok manitses, et ka inflatsioonikriteeriumi täitmine ei tule iseenesest. "Majanduse kohanemine aitab kriteeriumi täitmisele kaasa, kuid vähendab inflatsiooni ka nendes riikides, mis on võrdluse aluseks," ütles Lipstok. Pank soovitab vältida näiteks administratiivsete kulude tõusu.
Riigieelarve defitsiiti käristab majanduslanguse kiirenemine. Käivitunud on Eesti Panga riskistsenaarium, mille järgi tuleval aastal kahaneb Eesti SKP 4,8 protsenti.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on summa, mis majanduslanguse kiirenemise tõttu tuleva aasta eelarves 3 protsendi piiri ületaks, umbes 250 miljonit krooni.
"Ettepanekus, mis sai esitatud 2009. aasta riigieelarve kärbeteks, jäi puhvriks 1,5-2 miljardit krooni," ütles Padar, kahetsedes, et seda ära ei rakendatud. "Oleme tekitanud teatud valdkondades täiendavad ootused," ütles Padar.
Eelarve defitsiidi kasv ei tähenda Eestile kohe finantseerimisprobleemi, kuna headel aegadel sai raha reservi pandud.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Aasta tagasi teatas valitsus uhkusega, et
selle aasta riigieelarve teeb rahandusajalugu sinna planeeritud kõigi aegade
suurima ülejäägiga, mis elab üle kõik vapustused.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.