Uuest aastast kehtima hakkavate tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega lihtsustatakse oluliselt nurgaadvokaatide eemaldamist kohtumenetlusest.
1. jaanuarist jõustuvad seadusmuudatused näevad eelnõu kaasautori, Riigikohtu kohtuniku Villu Kõve sõnul ette rea muudatusi libanõustajate kõrvaldamiseks, kes soovivad küll oma kaitsealust kohtus esindada, kuid ei oma selleks vajalikku kvalifikatsiooni ning takistavad asja arutamist.
„Nende pädevus piiratakse selgelt vaid kohtuistungil osalemisega, nende kulusid enam vastaspoolelt välja ei mõisteta ning neile tõlki ei kaasata,“ rääkis Kõve. „Eraldi on välja toodud võimalus eemaldada esindaja menetlusest ka näiteks puuduliku keeleoskuse tõttu,“ lisas ta.
Seadusmuudatuse järgi võib kohus ebapädeva esindaja menetlusest kõrvaldada ka kohe pärast seda, kui on selgunud tema pädevusetus. Hetkel kehtiv õigus kohest kõrvaldamist ei võimaldanud.
Kõve hinnangul osutuvad praktikas libaadvokaatideks inimesed, kes pole tegelikult advokaadid ning probleem on eriti tugevalt üleval just Virumaal.
Kohtu korraldusi eiravaid, ebapädevaid ning pahatahtlikke esindajaid saab seadustiku järgi peagi hakata korrale kutsuma ka neid trahvides või lausa kuni seitsmeks päevaks arestimajja saates. Kõve sõnul on sellised karmid meetmed siiski erandjuhtudeks.
„Julgen arvata, et kvalifitseeritud advokaatidega vaevalt selliseid probleeme ka eriti ette tuleb, sest menetlust korraldab kohus esindajatega käsikäes,“ nentis Kõve.
Seaduseelnõu töötati välja justiitsministeeriumi algatusel aja jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, pöörates põhitähelepanu kohtute töö tõhustamisele. Eelnõu väljatöötamisel osalesid teksti põhilise koostajana Villu Kõve, Kairit Kirsipuu, Karin Rammo, Andra Olm, Urmas Volens, Marko Aavik, Kaupo Paal, Jaanus Ots ja Mihkel Tasa.
Seotud lood
Majanduse olukord tõotab advokaatide
sõnul suurt saneerimisavalduste arvu, kuid uue seaduse edukust peaks
hindama pigem võlausaldajate käitumise järgi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.