• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,51%38 732,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,51%38 732,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 09.01.09, 19:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionifondid selgitavad räsitud väljanägemist

Kaks Eesti suurimat pensionifondi, SEB Progressiivne Pensionifond ja Hansa Pensionifond K3, said viimase 12 kuu jooksul kõige rohkem räsida. Fondivalitsejad selgitavad juhtunut arenevate turgude kukkumisega.
pensionikeskus.ee andmetel odavnes SEB Progressiivse Pensionifondi osak 12 kuuga 30,02%. Hansa Pensionifond K3 osaku hind kukkus 26,07%. Hansa Pensionifond K3 fondi varade väärtus ulatus 8. jaanuaril 3,88 miljardi kroonini, SEB Progressiivse Pensionifondi varad olid samal hetkel väärt 2,65 miljardit krooni. Mõlemad fondid võivad aktsiatesse paigutada kuni 50% hallatavast varast.
Hansa Pensionifond K3 juht Kristjan Tamla ütles, et enim avaldasid negatiivset mõju kahtlemata aktsiaturud. Praktiliselt kõik indeksid kukkusid eelmisel aastal vähemalt 30%, kuid lisaks hindas fond neljandas kvartalis küllaltki tugevalt alla ka võlakirjainvesteeringuid.
Tamla sõnul tõid kõige suuremat miinust arenevate riikide võlakirjad. Tugevalt hinnas kaotanud Eesti väärtpaberid siin olulist rolli ei mänginud, kuna nende osakaal portfellis oli väike.
Ka SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson juhtis tähelepanu aktsiatega kaasnenud ebameeldivustele. Väikseimad kaotused olid USA turul (-40%) ja suurimad vene turul (-72%). Madisson märkis, et eelmine aasta osutus erakordseks ka seetõttu, et tavaliselt turvaliseks peetud varaklasside väärtus langes oluliselt. Jutt käib ettevõtete võlakirjadest ja reaalse rahavooga kinnisvarast. Hind kasvas ainult valitsusvõlakirjadel.
Madisson oletas, et ka sel aastal püsivad finantsturud heitlikena ja võib esineda väga suuri hinnakõikumisi. Seetõttu püüab pensionifond olla strateegiliselt paindlikum ja eelistada investeerimist likviidsematesse turuinstrumentidesse.
Pensionifondide aktsiate ja võlakirjade osakaal võib aasta jooksul märkimisväärselt kõikuda, kuid aasta keskmisena ei kaldu see kõrvale konkreetse pensionifondi investeerimispoliitikas sätestatud raamidest, mis Progressiivse pensionifondi puhul on kuni 50% aktsiainvesteeringuid, ütles Madisson. Hetkel eelistab fond raha paigutada arenenud maade ja eelkõige USA turgudele, sest need on ohutumad.
Sarnasest strateegiast juhindub praegu ka Hansa Pensionifond K3. Tamla sõnul väldivad nad riskantseid paigutusi, ei seo end vähelikviidse varaga, näiteks kinnisvarafondidega. Panus tehakse likviidsetel arenenud maade aktsiaturgudel (USA, Lääne-Euroopa, Jaapan) kaubeldavatele kõrge reitinguga korporatiivsetele võlakirjadele. Tamla märkis ühtlasi, et pensionifondi portfellis on aktsiaid nüüd alla 40%.
Väljavaadete koha pealt oli Tamla küllaltki optimistlik, ehkki ta ei oota aktsiaturgude kiiret ja tugevat tõusu. Mehe hinnangul võivad indeksid küll tugevalt kõikuda, kuid üsna peagi liiguvad nad edasi horisontaalses suunas. Võlakirjade hind taastub aga kõige kiiremini.

Seotud lood

Uudised
  • 11.04.09, 15:39
Heldur Meerits: pensionifondidest haihtunud raha ei tekita ärevust
Arvan, et tänane hetk läheb kunagi mööda ja oleme pensionifondidega jälle uutes kõrgustes, ütles ärimees, LHV nõukogu liige Heldur Meerits täna Kuku Raadio saates Keskpäevatund.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.11.24, 09:20
Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele