Eesti - targalt töötav riik

Majandusolukord muutub ja iga päev viib meid eemale viimastel aastatel kujunenud harjumuspärasest olukorrast, kus raha tuleb sisse piisavalt, muretseda pole põhjust ja tulevik tundub pilvitu. Praegu on inimeste suurim mure see, et säiliks töökoht. Teiselt poolt on ka tööandjad raskete otsuste ees.

Iga ettevõtja teab, et oma ala hästi tundvad ja pühendunud töötajad on kulda väärt, neid peab hoidma. Ka keerulisel ajal ei hakka tööandja töötajaid niisama minema laskma. Kriitilises olukorras, kus turumuutused suruvad peale omi reegleid ja nõudeid, peab olema piisavalt paindlikkust, et teha sujuvaid ümberkorraldusi, hoida firma töös, säilitada töökohad võimalikult paljudele. Selleks peab olema ka kindel sotsiaalvõrk töötajale, mis ta kinni püüab, aitab raskest ajast üle ja leida uus töökoht.

Neist vajadusist lähtubki uus töölepinguseadus. See loob töötajat vajalikul määral kaitstes raamistiku jätkusuutlikule majandusarengule, kõrgele konkurentsivõimele ja tugevale tööturule. Seadus kaitseb olulist väärtust - tööhõivekindlust. Möödas on ajad, mil inimene läks kooli lõpetamise järel tööle ja sealt pensionile - koos tänukirjaga pikaajalise pühendunud töö eest. Selle on asendanud teadmine, et inimesel on rahuldust ja majanduslikku turvalisust pakkuv töö ja võimalus liikuda paremale töökohale. Samuti on oluliselt suuremad võimalused ühitada paremini töö- ja pereelu, töötada osaajaga, teha kaugtööd, õppida.

Euroopas räägitakse aastaid kaitstud paindlikkuse põhimõttest tööturul kui ainsast teest püsida eduka majandusena ja säilitada inimeste sotsiaalne turvatunne. Põhimõte rajaneb kolmnurgal, mille alustalad on tööturu ja töösuhete paindlikkus ning töötajate sissetuleku- ja tööhõivekindlus, tõhusad sotsiaalkindlustussüsteemid ja aktiivsed tööturumeetmed ning neid toetav elukestev õpe ja tugev sotsiaaldialoog.

Elukestev õpe on seaduses kesksel kohal, innustades inimesi end pidevalt täiendama, osalema koolitustel nii tööandja kui ka oma algatusel. Selleks, et inimesed saaksid koolitustel käia, oleme ette näinud konkreetsed summad. Euroopa Sotsiaalfondi abil on 2007-2013 tööturukoolituseks sotsiaalministeeriumi, tööturuameti ja töötukassa kaudu ette nähtud 715 mln, haridus- ja teadusministeeriumi rahast inimeste omaalgatusliku koolituse kulude hüvitamiseks 280 mln, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ettevõtjate korraldatavate koolituste kulude hüvitamiseks 300 mln.

Uus seadus on kogu Eesti parema tuleviku jaoks väga oluline, puudutades pea kõigi inimeste elu. Oleme seadust tutvustanud üle Eesti, kindlasti tuleb seda tööd ka jätkata, et inimesed teaksid oma õigusi ja võimalusi. Iga uus asi on uutmoodi ning vajab harjumist. Kindlasti võib alati küsimuste ja selgitussoovidega ministeeriumisse pöörduda. Märtsis saab valmis koolituskava, mis keskendub olulisematele muudatustele ja selgitab üleminekuks vajalikke tegevusi.