Riigireetja eluks ajaks vangi

"Karistuste karmistamise eesmärgiks on viia riigivastaste süütegude eest ette nähtud karistused kooskõlla teistes riikides samasuguste tegude eest mõistetavate karistustega," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom.

Tema sõnul näitas põhjalik analüüs, et Eesti karistusseadustik vajab riigivastaseid süütegusid puudutavate paragrahvide osas kohendamist. Näiteks on riigireetmise eest võimalik mõista kuni eluaegne vangistus suuremas osas vaadeldud riikides, kaasa arvatud Saksamaal, Inglismaal, Soomes ja Rootsis.

Eelnõu kohaselt ongi karistuse ülempiiriks riigireetmise eest ning Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse eest eluaegne vangistus.

Ploom selgitas, et eelnõuga korrastatakse ja ühtlustatakse ka riigivastaste süütegude sätetes sisalduvaid mõisteid, et oleks paremini tagatud õigusselgus, mõistete süsteemsus ja sätete struktuur.

Ploom lisas, et ühtlasi tõhustatakse ka massilise korratuse organiseerimise kohta käivad sätteid, kuna tegemist on samuti ohtliku riigivastase süüteoga. "Me ei pea ajaloos kaugele tagasi vaatama, et näha praeguse karistusseadustiku nõrkusi selles küsimuses ja selliseid puudujääke ei saa me kindlasti lubada," rõhutas Ploom.

Massiliste korratuste organiseerimise osas laiendatakse sätte kohaldumisala. „Kuigi massilise korratuse organiseerimine on ka praegu kriminaliseeritud, lisab muudatus karistatavate tegevuste hulka korratuse ettevalmistamise ja sellele üleskutsumise eesmärgiga põhjustada rüüstamine, purustamine või muu selline tegevus,“ selgitas Ploom. „Eelnõu kohaselt on süütegu ka seadusliku korralduse eiramine massilise korratuse ajal.“

Eelnõuga saab tutvuda siin