Kulutati ära nii 2007. aastast ülekantud
kui ka 2008. aasta seadusega määratud raha, kommenteeris riigikogu liige ja
endine rahandusminister Taavi Veskimägi riigisektori suuri aastalõpu
kulutusi.
"2008. aasta riigieelarve 5,2 miljardi kroonise puudujäägi põhjuseks ei olnud tõesti mitte ainult riigi väiksed tulud, vaid ka suured kulud," tõdes Veskimägi.
"Aasta lõpuks kulutati ära nii 2007. aastast ülekantud, kui 2008. aasta seadusega määratud vahendid. Ja lihtsal põhjusel, riigiasutused said aru, et kõik, mis sellel aastal jääb kulutamata, seda ei pruugi seekord enam 2009. aastal tagasi saada," lisas ta.
"Ajas tagasi vaadates mäletame kõik n-ö detsembri efekti, kus riigiasutused kulutasid kogu oma eelarveaasta raha ära, sest vastasel juhul oleks läinud see riigieelarvesse tagasi. Selle vältimiseks andsime kunagi rahandusministrile õiguse kanda kulusid üle järgmisesse aastasse, et detsembris ei tekiks absurdset kulurallit. Ja see toimis," rääkis riigikogu liige.
"Kindlasti on detsembri kuluralli läbinisti büroopoliitiline lähenemine, mitte riigimehelik käitumine. Riigiasutused aga võiks saada aru, et seekordne kokkuhoid ei ole tavapärane igaaastane rahandusministeeriumi "probleem", vaid selgelt kõigi ühine ülesanne ellu jäämise nimel," märkis Veskimägi.
"Sama trendi riigiasutuste poolt võib ilmselt tähendada ka 2009. aasta eelarve kuludele kohustuste võtmisel. Seetõttu on põhimõtteliselt õige Padari ettepanek piirata 2009. aasta eelarvele kohustuste võtmist loomaks üldse võimalust kulude kärpimiseks," lisas ta.
"IRL pakkus koalitsioonipartneritele sama meetme lülitamist 2009. aasta eelarve seadusesse juba novembris, kes siis ei pidanud seda vajalikuks meetmeks," ütles Veskimägi.
Seotud lood
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Vilja Savisaar ütles, et rahandusminister Ivari Padar rikkus 2008. aasta
riigieelarve seadust, kui lubas seadusevastaselt kulutada 247 miljonit
krooni.
Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid
püüavad riigieelarve katastroofilist seisu seletada selle kaudu, nagu oleks
2008. aasta lõpul toimunud riigi tulude laekumise ootamatu vähenemine.
Esmapilgul näib, et see oligi nii.
Küsimus on eelarve ülemäärases mahus, mitte
seadusega ettenähtud kulutamise ajastamises, kommenteeris riigikogu
rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi riigisektori rekordilisi kulutusi
detsembris.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.