Kui harilik lateksist õhupall täita
heeliumiga, tühjeneb see peagi, sest lateksi molekulid paiknevad õhupalli seinas
piisavalt hõredalt ja korrapäratult, et väikesed heeliumi molekulid mahuvad
nende vahelt läbi.
Sel põhjusel kaetakse heeliumi-õhupallide sisepind erilise tihedama kummi kihiga või kasutatakse üldsegi imeõhukese alumiiniumikihiga pallimaterjali. Sarnane puudus kimbutab ka karastusjookide pudeleid ja teisi pakendeid, mis peaksid sisu väliskeskkonnast hermeetiliselt eraldama. Ajakirjas Science kirjeldavad USA ja Poola teadlased uuringut, mis tõotab probleemile lahendust, kirjutas
fyysika.ee.
Nimelt lekkivad kerged gaasid läbi plastseinte eelkõige seetõttu, et seinte "hiiglaslikud" polümeerimolekulid paiknevad korrapäratult nagu puntras spagetid. Kui aga niisugused ahelapuntrad piisavalt kitsasse prakku ajada, paiknevad pikad molekulid kenasti külg külje kõrvale ja moodustavad hoopis tihedama seina.
Praktiliseks kasutamiseks peaks niisuguseid õhukesi kihte olema palju üksteise peal ja miski peaks neid ka eraldama. Selle vajaduse lahendasid teadlased meetodil, mis mõneti sarnaneb lehttaigna valmistamisele - üks plastikukiht kaetakse eraldusmaterjaliga ja jagatakse seejärel kaheks ribaks, mis pressitakse lapiti kokku.
Niisugust protseduuri palju kordi korrates saadaksegi õhukestest korrapärastest kihtidest plaat. Mõõtmised näitasid, et niisugused kihilised polüetüleenoksiidist plaadid kihipaksusega 20 nanomeetrit pidasid gaase kinni kuni 100 korda paremini kui sama paks korrastamata struktuuriga plastik. Tähtis oli just kihtide paras paksus, mis tagas neile kristallidega sarnase korrapärase struktuuri kihi tasapinnas.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.