Euroopa kohtu kohtujuristi hinnangu järgi
käitus Eesti riik laovarude eest arveid välja kirjutades õigesti ning
ettevõtetel tuleks summad ära maksta.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles, et tänasel hetkel on Euroopa kohtu kohtujuristi ettepaneku järgi Balbiino AS vs põllumajandusministeerium ja maksu- ja tolliameti kohtuasjas õigus pigem ministeeriumil, maksu- ja tolliametil ja Eesti riigil tervikuna.
„Riik pole siin kuidagi üle astunud Euroopa ühenduse õigusest ja ei ole ka ettevõtjaid põhjendamatult halvemasse seisu seadnud, vaid pigem kohtujurist üritab veenda ka kohtunikke läbi selle ettepaneku, et tegelikult on konkreetselt Eesti kui liikmesriik üsna õiglaselt rakendanud üleliigse laovaru tasu seadust,“ rääkis Oopkaup.
Asekantsleri sõnul on Euroopa kohtusse mitu asja kaevatud, esiteks on Eesti vabariik kaevanud Euroopa Komisjoni kohtusse, mille kohtuasja pole veel menetletud ja teiselt poolt on kaevanud AS Balbiino Eesti riigi Euroopa kohtusse, et tema suhtes on just nagu valesti kohaldatud üleliigse laovaru tasu seadust ja põhjendamatult tasu nõutud.
„Eilse kuupäevaga tuli Euroopa kohtu kohtujuristi arvamus kohtule, mis saab tõenäoliselt olema Euroopa kohtul asja arutamisel üheks alusdokumendiks, mis tähendab, et see on üks arvamus kohtunikule,“ märkis Oopkaup.
Ta lisas, et kindlasti ei tähenda see 100% seda, et riik on praegu vaidluse ASiga Balbiino võitnud. Euroopa kohtu kohtujuristi hinnangul olid Balbiino juustuvarud soetatud spekulatsiooni eesmärgil, kuna ettevõte ei kavatse ses vallas tegevust jätkata.
Oopkaup ütles, et eelotsusetaotlus saabus Euroopa kohtu kantseleisse 18. detsembril 2007. „Kahe-kolme aasta jooksul lahendatakse taotlus küsimuse esitamisest. Eelotsus võib tulla jõuludeks, kuid meie ootus on varasem.“
Asekantsleri sõnul jagunesid ettevõtjad kaheks, need kes järgisid üleliigse laovaru tasu seadust ning teised, kes käivad täna kohtuteed.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Hindrek Riikoja lisas, et 2008. aasta mais määras maksu- ja tolliamet 547,6 mln krooni ulatuses laovarumakse. Sellest vaidlustasid ettevõtted 407,6 miljonit krooni.
„Vaidlusi on kokku 31 ning nende hulgas on vaidlusi, kus vaidlejateks on põllumajandusministeerium riigi esindajana ja ettevõtted ning seal on ka vaidlusi, kus maksuamet on riigi esindaja,“ sõnas Riikoja.
„Osa ettekirjutusi on tulnud sellest, et põllumajandusministeerium on tuvastanud meile esitatud andmete põhjal üleliigse laovaru. Aga lisaks on maksu- ja tolliamet ka iseseisvalt tuvastanud üleliigse laovaru, kuna neil on uurimisorgani õigus,“ märkis Riikoja. Näiteks tuvastas maksu- ja tolliamet üleliigse laovaru kommivabrikul Kalev.
„Eelotsusega tahetakse ennetada seda, et ettevõtjad ja riik käivad Eestis kõik kolm kohtuinstantsi läbi ja siis jõuavad Euroopa kohtusse. Euroopa kohtu otsus on teatud mõttes pretsedendiks kõikidele kohtuvaidlustele, mis üleliigsete laovarude osas käimas on,“ selgitas pressiesindaja.
„Suurem osa vaidlusi on praeguseks hetkeks peatatud, et ära oodata Euroopa kohtust tulevat otsust. Selle mõju on suhteliselt otsene, Euroopa kohtu eelotsust tõlgendatakse mõningal määral pretsedendina ja sellest seisukohast tulenevalt hakkavad kohtud tõenäoliselt ka oma otsuseid langetama,“ sõnas ta ning lisas, et kohus on ikkagi sõltumatu ja on võimalik jääda teisele seisukohale.
Euroopa kohtu praktika järgi muudetakse 5% eelotsustest.
Varasemate andmete järgi on Kalevi kommivabriku suhkrutrahv umbes 130 miljonit krooni. AS Balbiino trahvisumma on 2 miljonit krooni.
Seotud lood
Euroopa Liidu üldkohus otsustas, et puudub alus Eesti vaidlustatud suhkrutrahvi hagi läbivaatamiseks, mistõttu jääb otsus kehtima. Lisaks peab Eesti tasuma nii enda kui ka Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Oleme veendunud, et me pole
seadust rikkunud ning tegeleme tavapärase majandustegevusega, kommenteeris
ASi Balbiino juhataja Jaak Muug Euroopa kohtu hinnangut, mille järgi käitus
Eesti riik laovarude eest arveid välja kirjutades õigesti.
Kuna AS Kalev on üleliigse laovaru
maksuotsused kohtus vaidlustanud, on trahvisummast vara rääkida, sõnas
ettevõtte õigusteeninduse juht Allan Viirma.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.