Ida-Euroopas süvenev kriis on ohtu seadnud
euroala stabiilsuse ning ainult rahalise abiga seda ei lahenda – Ida-Euroopa
riigid tuleb kiiresti eurole üle viia, kirjutab Financial Times’i mõjukas
kolumnist Wolfgang Münchau.
Enam kui Iirimaa probleemid ohustab euroala stabiilsust Ida-Euroopa võimalik finantskrahh. Miks see kriis täna nii sügav on, johtub Münchau sõnul Ida-Euroopa riikide valitsuste kahest suurest veast – esmalt sellest, et majapidamistel lasti laenu võtta välisvaluutas ning teiseks sellest, et eurole üleminekut käsitleti kui iga riigi vaba valikut. Kohene liitumine polnud kohustuslik, kuid riigi poliitika oleks pidanud lähtuma euroga liitumise eesmärgist – nii nagu Slovakkias ja Sloveenias. Need riigid on täna varju all. Praeguses kriisis ei taha ükski riik olla väike avatud majandus euroala perifeerias marginaalse valuuta ning tohutu hulga Šveitsi frangis võetud eluasemelaenudega, kirjutab Münchau.
Ühe asja tegid Ida-Euroopa riigid siiski õigesti – müüsid oma pangad välismaalastele. Kui nüüd ungarlased enam oma laene teenindada ei jõua, siis ei muutu sellest maksejõuetuks mitte Ungari, vaid Austria, mille pangad on Ida-Euroopasse laene andnud 80% ulatuses Austria SKPst. Nii kujutab Ida-Euroopa kriis endast euroala jaoks süsteemset riski ning euroalal tuleb sellega kiiresti tegeleda.
Münchau soovitus on Ida-Euroopas võimalikult kiire üleminek eurole. Üleminek ise ei pea toimuma täna-homme. Küll aga tuleks lukku lüüa konkreetsed liitumise ajad ning kursid, millega valuutad euroga seotakse. Üksi rahalisest toetusest ei piisa.
„Anda finantsabi ilma kindla eesmärgita eurole üle minna oleks vastutustundetu. Lahendus on eurole üleminek,“ kirjutas Münchau, käsitledes ühtlasi vajadust „ajast ja arust“ Maastrichti kriteeriumid kõrvale heita. Kõige mõttetum neist on hetkel inflatsioonikriteerium, millest tänaste trendide jätkudes saab üsna varsti deflatsioonikriteerium. Niisamuti on nõue, et riigi valuuta kaupleks eurole ülemineku eeltingimusena kaks aastat valuutavahetuskursi mehhanismis Münchau sõnul „kutse spekulantidele“ ning vastuolus kõige elementaarsemate reeglitega stabiilsuse kindlustamiseks.
Seotud lood
Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany tahab,
et Euroopa Liit paneks sügavas majandus- ja finantskriisis Ida-Euroopa toetuseks
kokku 180 miljardi euro suuruse abipaketi, vahendas Bloomberg.
Eile Brüsselis kohtunud euroala
rahandusministrid lükkasid tagasi mitme Ida-Euroopa riigi suust kõlanud
ettepaneku, et Ida-Euroopa stabiliseerimiseks võiks kiirendada nende riikide
üleminekut Euroopa ühisrahale.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.