Rootsi miljardiabi näol on kindlasti
tegemist positiivse sõnumiga reitinguagentuuridele ja välisanalüütikutele ning
usutavasti annab rohkem põhjust rääkida Eesti finantssektori kindlustatusest,
märkis SEB analüütik Ruta Eier.
"Keskpankade vaheline koostöö lisab kindlust, et Eesti finantssüsteemi turvavõrgustik on tugev ja läbimõeldud. Kindlasti on tegemist positiivse sõnumiga reitinguagentuuridele ja välisanalüütikutele ning usutavasti annab rohkem põhjust rääkida Eesti finantssektori kindlustatusest," kommenteeris Eier.
Eesti Pank ja Riksbank, Rootsi keskpank, sõlmisid ennetava kokkuleppe finantsstabiilsuse tagamiseks ja kindlustunde suurendamiseks finantsturgudel.
Lepingu maht on kuni 10 miljardit Rootsi krooni (13,8 mld kr) Eesti kroonide vastu. Ennetav kokkulepe suurendab Eesti Panga võimekust likviidsuse tagamisel valuutakomitee süsteemis.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul pole tegemist keskpankadevahelise laenuga, vaid likviidsustoe pakkumisega finantskriisi korral. "Eesti ja Rootsi keskpanga vahel sõlmitud ennetava lepingu ettevalmistamisega alustati juba aasta tagasi ehk, et leping ei ole otseselt ajendatud maailma finantskriisist," selgitas Lipstok.
Seotud lood
Rootsi keskpank annab vajadusel Eesti
Pangale kuni 14 miljardit krooni laenu.
Keskpankade ennetav kokkulepe muudab kogu
Põhjamaade regiooni ühtsemaks, ütles Nordea Pank Eesti juht Vahur
Kraft.
Majanduslangus on globaalne teema ning
seetõttu vajame regionaalseid ja laiaulatuslikke lahendusi, sõnas
Swedbank Balti panganduse juht Erkki Raasuke.
Suurettevõtja Jüri Käo arvates pole Eesti
pangandussüsteemi stabiilsus ammu enam mitte ainult Eesti mure, pigem on see
Rootsi, Soome ja teiste Põhjamaade mure, kelle pangad siin tegutsevad.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.