Kui aasta lõpu seisuga oli riigil reserve
15,4 miljardit krooni, siis jaanuari lõpus juba 15,7 miljardit.
Peaminister Andrus Ansip ütles reservi kommenteerides, et detsembri ja jaanuari maksulaekumistest ei tasu kaugeleulatuvaid järeldusi teha. "Nende kuude maksulaekumised on alati olnud traditsiooniliselt head. Neist ei tasuks end eksitada lasta," märkis ta.
Ansipi ütlusel lähtus valitsus tänavust riigieelarvet tehes Eesti Panga prognoosist, mille kohaselt väheneb majanduskasv sel aastal 8,9%. "Jaanuarikuu maksulaekumised ei ole kindlasti indikaatoriks, millest lähtuvalt peaks keskpanga prognoosi ümber vaatama," nentis peaminister.
Ansip: halvimaks valmis
Maksude edaspidise laekumise prognoosimist nimetas Ansip raskeks. "Oleme valmistunud halvimaks, aga loomulikult loodame, et läheb paremini," märkis ta.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd sõnas, et jaanuaris ületavad riigieelarve tulud enamasti kulusid, nii on see olnud viimasel kolmel aastal. Tänavune ülelaekumine oli tema ütlusel mullusega võrreldes väga väike. "Oluline on märkida ka seda, et need arvud puudutavad vaid keskvalitsust. Milline on kogu valitsussektori seis: kas miinus või ülejääk - ei ole teada," ütles Sõerd.
Eksministri sõnul võib jaanuari kohta positiivsena märkida vaid tulu- ja sotsiaalmaksu üsna head laekumist. "Põhiline indikaator - käibemaksu laekumine - on aga sügavas madalseisus. Eelpool toodut tervikuna arvestades ei loe mina siit küll välja mingitki trendi positiivsemas suunas," märkis Sõerd.
Tarbekauba müük väheneb
Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen ütles inimeste ostukäitumist kommenteerides, et vähem ostetakse valmistoitu ja rohkem toorainet. "Inimesed eelistavad soodsama hinnaga toidukaupu, vähenenud on valmistoidu osakaal. Kasvanud on kodune toiduvalmistamine ja sellega seotud toodete läbimüük," rääkis ta. Tarbekaupde müük väheneb Eesti jaeturul tervikuna, lisas Lihavainen.