Iga majandusega natukenegi kokku puutunud
inimene teab, et omanikele omanikutulu maksmiseks on kaks meetodit: dividendide
maksmine ja omaaktsiate tagasiostmine. Kui ühel juhul kaasneb maksustamine ja
teisel juhul maksustamist ei kaasne, siis miks peaks maksumaksja valima meetodi,
mille puhul tuleb rohkem tulumaksu maksta?
Kui seadus on niisugune, siis miks tahetakse ettevõtjat süüdlaseks teha? Täiesti ebakohane on süüdistada ettevõtjaid, kes on toiminud õiguskuulekalt kehtiva seadusandluse raamides.
Omaaktsiate tagasiost oli aastaid (alates 2000. aastast) instrumendiks, millega välisinvestorid said Eestis teenitud kasumi maksuvabalt koju viia, kus see kasum maksustati teiste riikide maksuametite poolt. Miljardite ulatuses maksuvaba kasumi Eestist minema viimine ei olnud probleemiks, kui majanduses oli buum. Nüüd hakkab maksuamet aga ahistama võrdselt nii Eesti ettevõtjaid, kes paigutasid vahendeid ümber oma ettevõtete vahel kui ka Eestist maksuvaba kasumi välja viijaid.
Kui seadus oli antud aspektis niisugune, mis võimaldas teatavate kasumijaotuste mitte maksustamist, siis oleks seadusandja pidanud seadust parandama. Selle asemel esindab aga maksuamet seisukohta, et ettevõtja peaks tehinguid tegema nii, et makstav tulumaks oleks maksimaalne ning kavatseb seda seisukohta ka represseeriva jõuga peale suruma hakata. Tule taevas appi, peegel ei ole süüdi, kui omal ülikond kortsus.
Omaaktsiate tagasiostmisega enne 2009. aastat võis kaasneda ka maksukohustus. Kui müüja oli eraisik, siis oli tegemist eraisiku maksustatava tuluga. Kui müüjaks oli ettevõte, siis oli tegemist ettevõtte ärikasumiga, mida paraku Eesti seaduste kohaselt ei maksustatud. Mittemaksustamine oli kooskõlas Eesti tulumaksuseaduse algse ideega – kasumit ei maksustata seni kuni seda ei võeta ettevõtlusest välja. Kui müüjaks oli mitteresident, siis maksis ta kasumilt maksu oma asukohariigis. Sisuliselt oli tegemist tööõnnetusega tulumaksuseaduses, mis tänaseni kedagi ei häirinud.
Maksukorralduse seaduse §84 kohaselt: „Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.“
Milline on omaaktsiate tagasi ostmisel tehingu majanduslik sisu? Pöördume õpikute poole, näiteks Brealey, Myers, Marcus „Fundamentals of Corporate Finance“ lehekülg 464 on kirjutatud: “Dividendide maksmine ja omaaktsiate tagasiostmine on ekvivalentsed tehingud.“
Sellega peaks maksuamet olema relvitu. Kui ettevõtja teeb õpikutes kirjeldatud lihtsa tehingu, siis pole maksuameti asi, miks ettevõtja valis tehingule niisuguse vormi. Maksukorralduse seaduse §84 kohaselt võib vaidlustada tehingu sisu, kui aga lausa õpikutes on kirjas, et tegemist on ekvivalentsete tehingutega, siis tehingu vormi vaidlustamist §84 paraku ei võimalda. Kõik pretensioonid paluks edastada seaduseandjale.
Kommentaar on kirjutatud täna Äripäevas avaldatud loole Maksude optimeerijad tõmmatakse liistule . Seotud lood
Täitmiseks kohustuslikud on seadused, mille
Riigikogu on vastu võtnud, president välja kuulutanud, mis on Riigi Teatajas
avaldatud ja jõustunud. Kõrvale saab hiilida ainult kehtivast seadusest.
Aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid
tagasi ostnud ettevõtted peavad olema valmis vastama maksuameti küsimusele „Miks
sa seda tegid?“, sest just nende firmade lauskontroll on tänavu maksuhaldurite
prioriteet.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”