Riigipoolsete infrastruktuuriinvesteeringute tegemine majanduslanguse ajal on levinud praktika majanduse elavdamiseks. Eestis on kostnud etteheiteid, et seda võimalust aktiivselt ei kasutata.
Meil pole spetsiaalset suuremahulist lisainvesteeringute paketti, kuid avalik sektor annab infrastruktuuri investeeringute kaudu siiski praeguses madalseisus ehitusettevõtjate jaoks olulise panuse. Me peame arvestama konteksti, milles Eesti tegutseb. Nimelt on meie avalik sektor n-ö suhteliselt õhuke ja infrastruktuuri investeeringute hüppeline suurendamine on võimalik ainult laenurahaga. See on aga vastuolus eesmärgiga võtta kiiresti kasutusele euro.
Lisaks maksutuludele on riigil üks täiendav allikas transpordiinvesteeringute tegemiseks - Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu fondi vahendid. Vaatamata nurinale Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendite vähese kasutamise üle on perioodi 2000-2006 transpordi infrastruktuuriprojektide investeeringuteks ette nähtud 3,8 miljardit krooni kasutatud.
Praegu jätkame 2007-2013 perioodi struktuurivahendite kasutamist. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas on planeeritud toetada 22 projekti kogumaksumusega umbes 11 miljardit krooni. Sellest on ELi toetus 9,8 miljardit krooni. Teedele ja ristmikele on planeeritud 6,14 mld, raudteele 2,26 mld, sadamatesse 1,12 mld ning regionaalsetele lennujaamadele 274 mln krooni.
2008. aastal rahuldas majandus- ja kommunikatsiooniminister viis rahastamistaotlust kokku 1,6 mld krooni ulatuses ja tänavu on oodata veel 12 projekti rahastamisotsuseid 4 mld krooni eest. Kokku moodustab välisabi nende projektide puhul 4,6 miljardit krooni.
Tänavu veebruaris saatsime Euroopa Komisjonile uue raudteeveeremi soetamise taotluse, mis oli Eesti esimene suurprojektitaotlus perioodil 2007-2013. Veel sel aastal teeme Ülemiste liiklussõlme, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise suurprojektide taotlused. Tänavu on rakendamisel 14 projekti ning väljamakseteks planeeritud üle 900 mln krooni ELi vahendeid.
Majanduslanguses on vaja välisvahendite kasutamist kiirendada. Seda ka tehakse, sh Euroopa Komisjoni tasandil. Võrreldes eelmise perioodiga, on loobutud mitmetasandilisest eelkontrollist ja säilitatud on vaid üks tasand. Vähenenud on aruandlus ja seda just toetuse saaja tasandil.
Lisaks on suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute tegemine pikaajaline protsess.
2007-2013 eelarveperioodi planeerimine algas juba 2005. aastal, ajal, kui laenuralli ei olnud täielikult käima läinud. Suurprojektide ettevalmistamine tähendab, planeeringuid, tasuvus- ja keskkonnamõju hinnanguid, kooskõlastamisi, maade omandamist ja paljusid muid tegevusi, mis võtavad aega.
Selleks aastaks oleme jõudnud nii kaugele, et esimeste projektide rakendamist on alustatud ning ridamisi projekte on sel ja järgmisel aastal alustamisel.
Praegu ongi ideaalne aeg projektide elluviimiseks. Eelmisel paaril aastal oli turul liigselt raha ja ehitushinnad olid seetõttu absurdselt kõrged. Nüüd on hinnad oluliselt langenud. Tänast päeva ei saa võrrelda paari aasta taguse situatsiooniga, kui toetusesaajad olid sunnitud mitmed hanked tühistama, kuna laekunud pakkumised olid sedavõrd kõrge hinnaga, et projektid muutusid mittetasuvateks ka sotsiaalmajanduslikult.
Seega saab avalik sektor praegu olemasolevate vahenditega rekonstrueerida ja ehitada rohkem infrastruktuuriobjekte kui varem. Ehitussektor saab tööd olukorras, kus erasektori nõudlus on langenud.