Leedu peaks naaberriigi Läti eeskujul
IMFilt abilaenu paluma, et vältida võimalikku finantskriisi ja aidata panku,
ütles Morgan Stanley ökonomist Oliver Weeks.
„Ja seda oleks väga tark teha pigem varem kui hiljem,“ ütles Weeks agentuurile Bloomberg.
„Näeme Leedu panganduses nõrku kohti ja ka hoiustajate usalduse kõikumisest on juba probleeme tekkinud,“ ütles Weeks. „Ma arvan, et nad peavad end lisarahaga kindlustama,“ lisas ta.
SEB Leedu haru prognoosi järgi võib Leedu SKP tänavu kahaneda 9%.
Leedu keskpanga juht Reinoldijus Sarkinas kinnitas 9. märtsil, pärast leedulaste seas puhkenud valuutapaanikat, et liti kurss jääb stabiilseks kuni eurole üleminekuni. Eesmärk on eurole üle minna 2011. a.
„Ma ei usu, et lähiajal oleks devalveerimist oodata,“ ütles Weeks nii Leedu kui teiste Balti riikide kohta. „Majanduslikult on neis riikides hädavajalik kohanemine äärmiselt valus ja riigid sõltuvad selles osas palju välisabist.“
Reitinguagentuur S P kärpis sel nädalal Leedu krediidireitingu tasemele BBB, mis on teine madalaim investeerimisjärgu reiting. Põhjuseks nimetas S P Leedu majandusväljavaadete kiiret halvenemist, mis seavad ohtu liitumise euroga. Kui majanduslangus jätkub ja valitsus välisabi ei saa, võib S P Leedu reitingut veelgi kärpida. S P baasstsenaarium on, et Leedu saab välisabi.
„Usaldus taastub siis, kui valitsusel on igati usaldusväärne plaan Maastrichti kriteeriumide täitmiseks ja sellest oleme me praegu veel väga kaugel,“ ütles Weeks. Eelarvekärped, mis Balti riigid peavad läbi viima, on „peaaegu pretsedenditud“.
IMFilt abi küsimine on vältimatu ning sellega viivitades kahjustab Leedu valitsus majanduse toibumise väljavaateid, ütles SEB Leedu haru ökonomist Gitanas Nauseda.