Interaktiivsus: praktika aitab õppida

"Interaktiivsusest on saanud mõneti moesõna, mida iga endast lugupidav koolitusfirma kasutada oskab. Samas tähendab interaktiivsus sisuliselt kuulaja aktiivset kaasamist koolitusprotsessi erinevate meetodite kaudu," tutvustab väljendi olemust Ardo Reinsalu HAL Koolitusest. Seega võib mis tahes koolituse, kus toimub vastastikune mõttevahetus, põimida sõnaga "interaktiivsus".

MTÜ Clarus treener Doris Tupits toob näite Oskar Lutsu jutustuse "Suvi" varal: "Kiire õpipoisiks olemine Tootsi juures - kõigepealt jupike teooriat, siis selle sama asja läbiproovimine praktikas, arutelu, kuidas praktika läks, ja jälle teooria ning jälle praktika."

Just nii kinnistub koolitusel edastatav info kõige paremini, on Doris Tupits veendunud. Lisades, et kõiki teemasid annab käsitleda interaktiivseid meetodeid kasutades.

OÜ Inscape Koolitus konsultandi Heili Sõmeri sõnul on ka hiina vanasõna järgi parimaks õpetajaks tegevus: "Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan".

Ajal kui koolituseelarved on piiratud, soovitakse Sõmeri sõnul iga koolituspäevaga saavutada maksimumi ning näha kohe ka koolituse reaalseid väljundeid organisatsiooni igapäevatöös.

"Sellise ootuse puhul annab enamasti kiiremaid tulemusi interaktiivne treening, millel kogetu salvestub koolitatava mällu võrdväärsena elukogemusega. Reaalelus sarnasesse situatsiooni sattudes tunneb interaktiivse treeningu läbinu end kindlamana, kuna omab vastavaks olukorraks sobivaid käitumismalle," räägib Sõmer.

Reinsalu on veendunud, et interaktiivsus igas koolituses on võimalik, et mitte öelda vajalik. Pelgalt rääkimine pole info edastamiseks kõige efektiivsem moodus: kõigest 30% õpilastest mäletab 75% jututeemast, kuid hiljemalt kuu aja pärast olevat arvud peaaegu olematud.

"Siin tulevadki appi interaktiivsed tehnikad, kus kuulajat kaasates suureneb üllatuslikult ka omandatud teadmiste hulk ja periood, mis ajaks need meelde jäävad," räägib Reinsalu.

Arikano juhataja-koolitaja Jaana Liigand kinnitab, et teatud valdkonnas, nagu suhtlemisvõtted ja meeskonnatöö oskuste arendamine, on interaktiivsus põhieeldus. "Interaktiivse koolituse puhul toimib kommunikatsioon, mitte ainult koolitajalt koolitatavale, vaid ka vastupidi ning loomulikult ka koolitatavate endi vahel."

Aktiivsele õppeprotsessile viitavad arutelud, rühmatööd, juhtumite lahendamine, rollimängud, videoharjutused ja ajurünnakud.

Reinsalu nimetab lihtsaima meetodina kuulajatele küsimuste esitamist, mis olevat koolituse sisu oluliste punktide meeldejätmiseks hea tehnika.

"Interaktiivseks ei saa aga nimetada koolitust, kus koolitaja küsib tunnis ühe küsimuse ja ülejäänud aja peab rahulikult loengut," räägib Reinsalu.

Liigandi sõnul on loeng ja esitlus täiskasvanute puhul kõige tõhusamad õpetamismeetodid, täiskasvanud õppijad omandavad materjali oluliselt paremini ise tehes, mitte ainult kuulates.

Loengut kuulates on suurem võimalus ka ette kantud materjali vääriti mõistmiseks, diskussiooni käigus või rühmatöid ja praktilisi ülesandeid lahendades saab inimene asjade olemusest põhjalikumalt aru. Samas ei tohiks terve koolitus koosneda vaid mängudest ja harjutustest, on Liigand veendunud.

"Kui on vaja omandada oskusi, on vaja kasutada interaktiivseid tehnikaid. Samas, kui on vaja inimesi millestki teavitada, sobib selleks ka vana hea loengupidamine," arvab Liigand.

Osalesin projektijuhtimise ja kirjutamise koolitusel, kus kõik projekti etapid läbiti nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil - osalejad kirjutasid oma projekti koos meeskonnaga koolituspäevade jooksul, esitlesid seda projekti etappide kaupa ning said jooksvalt nõuandeid koolitajalt. Interaktiivsus väljendus ka selles, et koolitusel osalejatel oli võimalus pidevalt oma arvamust avaldada ning vajadusel saada selgitust või tagasisidet, kas teemast on sarnaselt aru saadud. Koolitusel kasutati meeskonna analüüsi probleemide leidmisel ja sõnastamisel, ajurünnakut ideede genereerimisel ning SWOT-analüüsi.

Traditsioonilisel loengul kuuldu võib inimesele tema igapäevategemistes kasu tuua vaid juhul, kui inimesel on karjuv vajadus muutuse järele. Kui aga on võimalik koolitusel kuuldu kohe omal nahal läbi teha, tunnetada ning kogeda, jääb jälg sügavam ning tõenäosus, et õpitu ka igapäevakasutusse tuleb, on suurem.

Olen mitteformaalsete ja interaktiivsete õppemeetoditega puutunud kokku aastaid. Olles olnud nii koolitatav kui ka koolitaja, arvan, et seda laadi õppemeetodid aitavad kindlasti koolitusmaterjali omandada ja sellest sügavamalt aru saada.

Hea näite on meeskonnatöö koolitused, kus olen oma meeskonnaga osalenud või ise mitmeid gruppe koolitanud. Meeskonnatöö on tähtis peaaegu iga suurema eesmärgi saavutamisel. Tehes koolitusel oma meeskonnaga läbi lihtsa, kuid mitte kerge koostööd vajava harjutuse, võib selguda, et tegelikult tekivad omavahelised probleemid palju lihtsamini ja koostöö tulemused ei ole need, mida alguses loodeti. Koolituskogemus aitab sarnaseid situatsioone ära tunda ka töökeskkonnas ja vastavalt vajadusele muudatusi sisse viia.

Interaktiivsete ja mitteformaalsete õppemeetodite kasutamine on keeruline, aga hea koolitaja juhendamisel harjutuse füüsiline läbitegemine võimaldab selle sisu palju paremini mõista.