• OMX Baltic0,35%272,57
  • OMX Riga−0,09%873,53
  • OMX Tallinn−0,45%1 752,42
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,91
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,91%8 066,64
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,45
  • OMX Baltic0,35%272,57
  • OMX Riga−0,09%873,53
  • OMX Tallinn−0,45%1 752,42
  • OMX Vilnius−0,06%1 048,91
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,91%8 066,64
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,45
  • 03.04.09, 12:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maailma võimsaima laseriga tahetakse luua kunstlik päike

Maailma võimsaim laser pannakse peagi tööle, et laboritingimustes süüdata tehispäike.
Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkuti Euroopa tuumauuringute keskuses.
Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber, kirjutas fyysika.ee. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs.
Kolme jalgpalliväljaku suuruses kompleksis võimendatakse 192 laserkiirt enneolematult kõrge energiani. Seejärel koondatakse kiired vaid kahe millimeetri suurusele berülliumist kerale, mille sisemuses loodetakse käivitada termotuumareaktsioon.
Teatavasti vabaneb meie igapäevast elu alal hoidev päikesekiirgus samuti termotuumareaktsioonil, milles vesiniku aatomid ühinevad heeliumiks ja NIF teadlaste ambitsioonikaks eesmärgiks ongi uurida võimalust tekitada kontrollitavates laborioludes pisike kunstlik päike, mis annaks välja rohkem energiat, kui temas reaktsiooni käivitamiseks vajalik laseri-impulss kandis.
Kui see õnnestub, saab juba edasi mõelda võimalikele tuleviku elektrijaamadele, mis toodaksid kasutataval kujul energiat maailma kõige levinumast elemendist, vesinikust, samal viisil kui taevatähed.
Loomulikult pakub niisugune võimaluste piire kompiv eksperiment huvi ja väljakutseid ka teiste teadusharude esindajatele. Nii võimaldavad katsetulemused hinnata niisuguste arvutisimulatsioonide paikapidavust, mida kasutatakse tuumarelvade ohutuse hindamisel, aga ka hiidplaneetide, tähtede ja supernoovade sisemustes toimuva uurimisel.
NIF ehitus algas 1997 aastal ja valmimiseni kulus plaanitust viis aastat enam aega ja pea neljakordne esialgne eelarve.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele