Maailma võimsaim laser pannakse peagi
tööle, et laboritingimustes süüdata tehispäike.
Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkuti Euroopa tuumauuringute keskuses.
Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber, kirjutas
fyysika.ee. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs.
Kolme jalgpalliväljaku suuruses kompleksis võimendatakse 192 laserkiirt enneolematult kõrge energiani. Seejärel koondatakse kiired vaid kahe millimeetri suurusele berülliumist kerale, mille sisemuses loodetakse käivitada termotuumareaktsioon.
Teatavasti vabaneb meie igapäevast elu alal hoidev päikesekiirgus samuti termotuumareaktsioonil, milles vesiniku aatomid ühinevad heeliumiks ja NIF teadlaste ambitsioonikaks eesmärgiks ongi uurida võimalust tekitada kontrollitavates laborioludes pisike kunstlik päike, mis annaks välja rohkem energiat, kui temas reaktsiooni käivitamiseks vajalik laseri-impulss kandis.
Kui see õnnestub, saab juba edasi mõelda võimalikele tuleviku elektrijaamadele, mis toodaksid kasutataval kujul energiat maailma kõige levinumast elemendist, vesinikust, samal viisil kui taevatähed.
Loomulikult pakub niisugune võimaluste piire kompiv eksperiment huvi ja väljakutseid ka teiste teadusharude esindajatele. Nii võimaldavad katsetulemused hinnata niisuguste arvutisimulatsioonide paikapidavust, mida kasutatakse tuumarelvade ohutuse hindamisel, aga ka hiidplaneetide, tähtede ja supernoovade sisemustes toimuva uurimisel.
NIF ehitus algas 1997 aastal ja valmimiseni kulus plaanitust viis aastat enam aega ja pea neljakordne esialgne eelarve.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.