Täna Tallinnas Eesti majanduse analüüsi
tutvustanud OECD majandusosakonna riigiülevaadete üksuse direktor Andrew
Dean loodab, et Eesti poliitikud majanduspoliitikat kujundades ka OECD
arvamust arvesse võtavad.
Intervjuu
• Milline kaal on OECD majandusanalüüsidel – kuivõrd riigid soovitusi kuulda võtavad?Eesti kohta on see esimene raport ja see on osa Eesti liitumisprotsessist OECDga. Püüame oma raportites anda soovitusi, mis meie arvates aitaks riigi majandusnäitajaid parandada. Vahel ei võimalda poliitilised põhjused kohe meie soovitusi ellu viia, kuid kui need on mõistlikud ja midagi pole tehtud, eks me siis kordame neid uuesti järgmistes analüüsides, mida tehakse reeglina iga 18 kuu järel. Loodame oma argumentide mõjule pikemas perspektiivis.
• Kas on ka mõned soovitused, millest oleks abi lähemas perspektiivis, praeguse kriisi lahenduseks?Aktiivne tööturupoliitika, koolitus, et inimesed tööturult pikaks ajaks välja ei kukuks. See on väga tähtis, sest tööpuudus kasvab Eestis kiiresti nii sel kui tuleval aastal. Samuti on oluline, et töötule makstavate toetuste tõstmine seotaks aktiivse tööotsimise nõudega.
• Raportis on palju kriitikat valitsuse varasema eelarvepoliitika kohta, mida arvate praegustest järskudest kulukärbetest?Siin on rasked kompromissid. Valitsus tahab aastaks 2011 eurole üle minna ja selleks tuleb täita nõue, et eelarvedefitsiit ei ületa 3% SKPst. Igasugune kulude kärpimine kriisi ajal on raske, kuid seda tuleb teha, et defitsiit ei läheks käest.
Ressursid tuleb ümber suunata ekspordisektorisse. Samas on Eesti konkurentsivõimet vähendanud tootlikkuse tõusust kiirem palgatõus, sh avalikus sektoris. Praegused kärped tegelevad selle probleemiga. Kui aga kärbitakse ka infrastruktuuri investeeringuid, siis see on majandusele kahjulik.
• Kritiseerite oma raportis teravalt Eesti maksuvabastust ettevõtete jaotamata kasumile.
Meie peamine kriitika praeguse süsteemi kohta on, et kui ergutate kasumit firmasse jätma, siis mõnes firmas pole see sugugi parim raha kasutamine, parem oleks kasum välja maksta ja investeerida mujale. Näiteks ei soosi selline süsteem väikseid alustavaid firmasid, kus kasumid ei ole esialgu kuigi suured, raha on aga suurtes firmades kinni.
• Avaldasite kahtlust, kas Eesti suudab tänavu ja tuleval aastal eelarvedefitsiidi 3% piires hoida.
Valitsus on seadnud eesmärgi, ütlesime, et selle täitmine saab olema väga raske, sest majanduse olukord on nii tõsine. Samas on eurole üleminek hea „väljumisstrateegia“ valuutakomitee süsteemist, mis on Eestit hästi teeninud.
• Eesti loodab majanduskriisist välja saada ekspordi toel, samas kõnelevad nii statistika kui prognoosid maailmakaubanduse järsust kahanemisestPraegu on ekspordi suurendamiseks väga raske aeg, kuid selleks tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused. Ressursside ümbersuunamine ekspordisektorisse on Eesti jaoks peamine ülesanne kriisist väljatulemiseks. Euroopas pole olukord küll hea, kuid Eesti on väike ning kui on olemas head konkurentsivõimelised tooted, on olemas nii turg kui võimalus turuosa kasvatada.
• Milline mõju saab olema maksudele paljudes riikides käivitatud majanduse stimuleerimise kavadest?Maksutasemed on juba praegu kõrged, pigem näeksime avaliku sektori kulude kärpeid kui maksude tõstmist. Samuti leiame, et maksustamise fookus peaks tööjõu maksustamiselt nihkuma tarbimisele ja vara maksustamisele ning keskkonnamaksudele.
• Kui hästi on Eesti suutnud järele võtta euroala riikidele ja milline on siin praeguse kriisi mõju?Kuni 2007. aastani läks kõik tõusvalt. Tänavu prognoosib OECD Eesti SKP langust 8%, see tähendab ajutist tagasilangust ka euroala riikidele järele jõudmises. Edaspidi sõltub see tõenäoliselt senisest vähem kinnisvarasektori kasvust.