OECD soovitused Eestile: paindlikum eelarvepoliitika ja madalam sotsiaalmaks

Eelarvepoliitika kohta märgib OECD, et Eesti peaks üle minema paindlikumale, majandustsüklit tasakaalustavale eelarvepoliitikale. Senine eesmärk igal aastal riigieelarve tasakaalus hoida, on OECD hinnangul protsüklilise kallakuga, mis n-ö heal ajal õli tulle juurde valab.

„Viimase buumi ajal võimendas eelarvepoliitika niigi kiiret protsüklilist laenude ja palkade kasvu. Praegune majanduslangus loob hea võimaluse juurutada eelarvepoliitika, mis näeb ette eelarve tasakaalustamise teatud perioodi (majandustsükli – toim) jooksul,“ märgib OECD.

Igal aastal tasakaalus eelarve reegel pole vaatamata oma positiivsetele aspektidele kaugeltki optimaalne poliitika ning Eestil tuleks kaaluda selle kasu ja hinda, kirjutab OECD.

Eesti peab tugevdama finantssüsteemi stabiilsust ning kõrvaldama moonutused, mis kannustasid kinnisvarabuumi. Arvestades välispankade rolli nii headel aegadel kui ka praeguses majanduslanguses, tuleb Eesti ametivõimudel teha tihedamat koostööd välismaiste järelevalveasutustega. Samuti tuleb perspektiivis kaotada kinnisvarabuumi võimendanud kodulaenu intresside maksuvabastus, et võimaldada kapitali efektiivsemat jaotust suurema tootlikkusega sektoritesse.

Tööjõuturu kohta märgib OECD, et Eesti vajab suuremat tööjõu mobiilsust nii ametite, sektorite kui ka piirkondade vahel. Värske töölepinguseadus suurendab tööjõuturu paindlikkust, kuid lisaks töötu toetuste tõstmisele on vaja täiendavaid meetmeid, mis aitaksid kaasa aktiivsele uue töö otsimisele. Uute töökohtade loomisele aitaks aga kaasa sotsiaalmaksu alandamine. Ning et konkurentsivõime ei kannataks, peavad palgad nii era- kui ka avalikus sektoris kasvama samas taktis tootlikkuse kasvuga.

Ettevõtluskeskkonna kohta märgib OECD, et see on väga avatud ja ettevõtjasõbralik. Võimalikke probleeme näeb OECD Eestis ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvabastusega, mis võib pärssida ja moonutada majanduses ressursside jaotust. Samuti soovitab OECD suurendada konkurentsi elektriturul ning ettevõtluse ja innovatsiooni toetusprogrammide efektiivsust. Ergutada tuleks eraettevõtlust Eesti vähem arenenud aladel, parandades näiteks laenude kättesaadavust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.