Maris Lauri: valitsuse otsustamatus on kriitiline riskitegur

Kui kulukärpeid ja maksupoliitikat puudutavaid otsuseid kaua edasi lükata, siis jääb ka nende rakendamise positiivne mõju eelarvele väiksemaks ja nõrgemaks, hoiatas Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

Ettevõtjatele tähendab määramatus investeerimisotsuste ja tootmise ümberkorraldamise lükkumist, mis omakorda viivitab majanduse toibumist ning õõnestab valitsuse maksutulusid.

Lauri sõnul ei ole valitsusel enam aega otsuseid kuude kaupa vaagida, „see on juba nädalate küsimus,“ ütles analüütik, mööndes samas, et jäänud on vaid halvad ja rasked valikud. "Kõige halvem on teha mitte midagi," ütles ta.

Kui valitsus otsustab makse tõsta, tuleb see ära teha kiiresti. Lauri sõnul tuleks maksuteemat kaaluda võimalikult laialt, mitte „loota, et üks maks päästab“. Üle tuleks vaadata nii käibe- kui tulumaks. Käibemaksu puhul ei maksa Lauri sõnul karta, et Eestil nii euroga liitumiseks inflatsioonikriteerium käest läheb – eeloleval talvel oleme tõenäoliselt deflatsioonis. Tulumaksu puhul tasuks aga Lauri sõnul kaaluda näiteks investeeringute maksuvabastusest loobumist, mis seni on Eestit hästi teeninud. Lauri sõnul tasub muutunud majandusoludes kaaluda, kas sama poliitika enam niisama efektiivselt töötab. „Järsku tasuks tõesti kehtestada madalal tasemel üldine ettevõtte tulumaks,“ ütles Lauri.

Kokkuhoiu kohti näeb Lauri näiteks kaitsekuludes ja sotsiaalvaldkonnas, kus toetused võiksid minna vaid neile, kes neid tõeliselt vajavad.

See on selge, et kui Eesti majandus kukub mahult tagasi 2004-2005. aasta tasemele ja ka tulud vähenevad, ei saa kulutamine jätkuda 2008. aasta tasemel. „Paratamatult tuleb tulude ja kulude pool kokku viia ja seda ei saa teha ainult ühe poole arvelt,“ ütles Lauri. Vahe on väga suur, 15-20% SKPst. Enam näeks ta siiski kulude koomaletõmbamist, sest praegu elame veel üle oma võimete. Ja see on selge, et kergem on vähendada defitsiiti miljardi krooni võrra kuus kui kahe kuuga 10 miljardi võrra.

Lauri sõnul ei ole Eesti valitsus veel majanduslangusega piisavalt kohanenud, erinevalt ettevõtjatest, kes on läbi viinud suuri muutusi – tootmist koomale tõmmanud ja palku kärpinud. Samuti pöörab valitsus praegu veel liiga vähe tähelepanu kasvumeetmetele, mis kriisi möödudes Eesti majanduse uuele tõusule viiks. Pikas perspektiivis ei piisa ellujäämiseks vaid kulude kärpimisest.